Suur kontaktläätsede ABC, mida iga läätsekandja peaks lugema!

Oled Sa alles alustav kontaktläätsekandja või hoopis see teine pool, kes kontaktläätsesid juba aastaid kasutanud on ja selle tõttu võib-olla pisut liiga mugavaks ja laisaks muutunud? Vahet pole, sest kui sa kontaktläätsesid kannad, on järgnev meeldetuletus just sulle mõeldud!

Kontaktläätsed on paljude jaoks imelised abimehed. Seda aga ainult siis, kui korralikult jälgida nende kandmise ja hügieeniga seotud aspekte. Järgnevalt leiad ülevaate kontaktläätsede korrektseks kasutamiseks, räägime enam levinud silmaprobleemidest, mille tekkepõhjuseks võib olla kontaktläätsede kandmine ja mida probleemide korral teha! Samuti tuleb juttu kontaktläätsede võimalikest alternatiividest.

Meelespead kontaktläätsede korrektseks kasutamiseks

1. Ära kunagi maga kontaktläätsed silmas.
See on üks levinuim viga, mida kontaktläätsede kasutamisel tehakse. Miks on aga oluline seda rangelt järgida? Sarvkest omandab vajamineva hapniku otse õhust. Kui silmas on kontaktlääts, väheneb sarvkesta jõudva hapniku hulk. Silma sulgemisel pikemaks ajaks koos kontaktläätsega aga jõuab silma oluliselt vähem hapnikku, mis võib olla juba ohtlik. Lisaks võivad silma jõuda kontaktläätsede küljes olevad bakterid ning nii suureneb märkimisväärselt ka oht sarvkesta vigastusteks, ärrituseks või silmapõletiku tekkimiseks.

2. Pese alati käed enne kontaktläätsedega tegelema asumist!
Enne kui hakkad kontaktläätsesid silma panema või neid silmast eemaldama, siis pese alati käed sooja vee ja seebiga ning kuivata need. Nii väldid bakterite või mikroobide silma sattumist ja võimalikke silmaprobleeme.

3. Eemalda alati dušši alla minemiseks või ujumiseks kontaktläätsed
Kõik veed – mere-, järve-, jõe- või ookeaniveed, basseinid, mullivannid ja ka kraanivesi – on viljakas kasvulava bakterile nimega Acanthamoeba, mis võib põhjustada tõsist keratiiti, seega eemalda alati kontaktläätsed, kui ükskõik mis tüüpi veega võid kokku puutuda. Kui kuidagi teistmoodi ei saa, siis läätsedega ujudes kasuta vaid ühepäevaseid kontaktläätsesid ja ujumisprille. Pärast ujumist eemalda kontaktläätsed kohe silmast ja viska ära.

4. Kontaktläätsede puhastamiseks kasuta ainult läätsevedelikku
Kui sa oma kontaktläätsed silmast eemaldad, siis nende puhastamiseks kasuta alati uut ja puhast läätsevedelikku. Ja loomulikult, ära taaskasuta seda! Kui läätsevedelikku on ühe korra kasutatud, siis pärast seda on selle desinfitseeriv omadus kadunud ehk alati jälgi, et konteinerisse ei ole jäänud tilka vana vedelikku ja ära kasuta sama vedelikku mitu korda. Samuti ei sobi läätsede puhastamiseks kraanivesi, soolalahus ega sülg. Soolalahus on lihtsalt steriilne soolane vesi, mis ei täida desinfitseerivat eesmärki. Sülg on täis mikroobe, mille silma sattumine ei ole ohutu.

5. Vaheta regulaarselt oma kontaktläätsede konteinerit
Läätsekonteinerisse koguneb ja ladestub igapäevasel kasutamisel mustust ja baktereid, seega vaheta läätsekonteinerit vähemalt iga kuu tagant!

6. Kasuta läätsesid täpselt nii nagu on ajaliselt ette nähtud
Jälgi väga täpselt tootjapoolseid ajalisi soovitusi kontaktläätsede kandmiseks. Ära kunagi taaskasuta ühepäevaseid läätsesid või kanna pikemalt kuuajalisi läätsesid.

7. Aseta kontaktläätsed silma alati enne kosmeetika kasutamist ja võta need silmast enne meigi eemaldamist. 
Nii väldid meigi ja mustuse sattumist kontaktläätsedele ja seeläbi silma.

8. Kontaktläätsed võivad olla olemas, aga prillid peaksid olemas olema.
Kontaktläätsedele lisaks peaksid alati olemas olema ka prillid. Tihti kaob või puruneb kontaktlääts kõige ebasobivamal hetkel ja selleks puhuks on hea, kui variant B on olemas. Ehk hoia prillid alati endaga kaasas, et kindlustada hea nägemine igas olukorras. Samuti võiks nädalas teha vähemalt ühe kontaktläätse vaba päeva, et silmad saaksid puhata.

9. Eemalda kontaktläätsed, kui need sinu silmi ärritavad
Paljud inimesed kannatavad kontaktläätsede poolt põhjustatud ärritus- või ebamugavustunde ära, aga tegelikkuses peaks koheselt läätsed silmast eemaldama, kui need „kraabivad“, on silmas ebamugavad, panevad silmad kipitama või muudavad silmad punaseks.

Kontaktläätsede silma jätmine ja edasi kannatamine ei ole mõistlik otsus ja see võib viia silmapõletikuni või teist tüüpi sarvkesta vigastuste või seisunditeni.

10.  Kui kontaktläätsed sulle ei sobi, on ka teisi võimalusi!
Kui läätsed tunduvad Sulle ebamugavad, siis tõenäoliselt ei ole vaja „aega“, et sinu silmad nendega ära harjuksid, vaid proovida teist tüüpi või teise tootja läätsesid.

Samuti on palju ka neid inimesi, kelle silmadele kontaktläätsed üldse ei sobigi. Pole harvad ka juhused, kui inimene on kandnud läätsesid probleemideta kümme aastat, kuniks ühel hetkel üleöö silmadele läätsed enam ei sobi. Selle kohta leiad artikli SIIT. Sellisel juhul on võimalikuks valikuks kas prillide kandmine või silmade laseroperatsiooni tegemine, tänu millele saab inimene nautida elu suurepärase nägemisega ilma abivahendeid kasutamata!


Tüüpiliseimad silmaprobleemid, mis on seotud kontaktläätsede kandmisega

Infektsioonid: Kontaktläätsede kandmine suurendab bakterite ja muude mikroorganismide silma sattumise riske, mis võivad põhjustada infektsioone. Kõige ohtlikum on kontaktläätsede kasutamise tagajärjel tekkinud sarvkesta mikroobne põletik ehk keratiit, mis võib kõige halvemal juhul tekitada nägemise osalist või täielikku kadumist.

Ühepäevaste läätsede kandjatel on nägemist ohustava silmapõletiku tekkimise risk 4x kõrgem võrreldes nendega, kes läätsesid ei kanna või kellel on tehtud laserprotseduur. Kuuajaliste läätsedega on silmapõletiku tekkimise oht lausa 20x kõrgem.

Keratiiti võivad põhjustada mitmed erinevad mikroobid ja bakterid, kelle silma sattumisel on eriti soodsaks kasvukohaks just kontaktläätse ja silma vaheline ala. Keratiidi puhul võivad silmad olla valguskartlikud, nägemine hägune, silmadest võib erituda mäda või lima, silmad võivad olla punased, valusad ning silmalaud turses. Kui selliseid sümptomeid koged, siis eemalda koheselt kontaktläätsed ja võta ühendust oma perearstiga, kes määrab vastavad ravimid.

Kuivad silmad: Kontaktläätsed võivad vähendada silmade loomulikku niiskust ja põhjustada kuivustunnet, punetust, sügelust ja ebamugavustunnet.

Sarvkesta abrasioonid: Kontaktläätsed kandmise tulemusena võivad sarvkestale tekkida kriimustused ja vigastused, mis võivad põhjustada valu, punetust, pisaratevoolu ja ebamugavustunnet.

Sarvkesta deformatsioon: Pikaaegne kontaktläätsede kandmine võib põhjustada sarvkesta deformatsiooni, mis võib viia nägemiskahjustuseni.

Sarvkesta hapnikupuudus: Läätsede kandmisest võib tekkida sarvkestas krooniline hapnikupuudus. Selle tõttu võivad tekkida uudisveresooned sarvkesta läbipaistvasse osasse, kus nad tegelikult olla ei tohiks.

Silma allergiad: Mõned inimesed võivad olla allergilised kontaktläätsede materjalidele või hoolduslahustele, mille tulemusena võib tekkida sügelus, punetus, turse ja ebamugavustunne silmades.

On oluline teada, et kui kannad kontaktläätsesid ja koged sümptomeid nagu ärritunud või punased silmad, valu- ja ebamugavustunne silmades või nende ümbruses, valgustundlikkus, äkiline nägemise hägustumine, vesised silmad, eritis silmadest või märkad midagi muud ebatavalist, siis eemalda koheselt kontaktläätsed ja lase oma silmadel puhata. Kui sümptomid ei leevene paari tunni jooksul või lähevad hoopis hullemaks, siis võta ühendust oma silmaarstiga.

Lisaks tasub kontaktläätsekandjal kord aastas käia ka silmauuringul ja kontrollis. Seda isegi siis, kui kontaktläätsede kandmisel ei esine probleeme. See on vajalik selleks, et kontrollida, kuidas kontaktläätsed sinu silmade ja nägemisega sobivad ning vajaduselt muuta läätsede parameetreid, kandmisrežiimi või hooldusvahendeid. Seda kõike selleks, et kontaktläätsede kandmine oleks mugav, turvaline ja tagaks hea nägemise.


Läätsekandja võimalused silmade laserprotseduuriks

Juhul kui kontaktläätsede kandmine on tüütuks muutunud ja segab igapäevaelu või silmad ühel hetkel enam nende kandmist ei talu, siis on õnneks lihtne lahendus elukvaliteedi tõstmiseks olemas. Selleks on silmade laserprotseduur. Silmade laserprotseduur on maailma populaarseim plaaniline operatsioon, mille kasuks otsustavad aastas miljonid läätsekandjad.

KSA Silmakeskuses on võimalik kontaktläätsedest vabaneda tänu puute- ja lõikevabale Flow 2.0 laserprotseduurile. Loe Flow 2.0 laserprotseduuri kohta detailsemalt SIIT. 

  •  Esimese sammuna tasub tulla Flow 2.0 silmauuringule, et näha, kas sinu silmad on laserprotseduuriks sobilikud.
  • Uuringule tulemiseks on vaja teha 10 päevane läätsevaba paus, et silmad ja sarvkest saaksid kontaktläätsedest taastuda, saavutada oma algse kuju ning uuringutulemused oleksid korrektsed. Sellel perioodil võid kanda prille.
  • Juhul, kui uuringu tulemusena selgub, et oled sobilik Flow 2.0 laserprotseduuriks, saadki endale aja laserprotseduuriks broneerida.
  • Arvestada tasub sellega, et protseduuri järgselt oleks võimalik võtta vähemalt 1 nädal rahulikuks taastumiseks, sest ühe nädala jooksul kehtivad mõned elustiilipiirangud – näiteks ei tohi teha intensiivset trenni, käia ujumas ja saunas ning tarbida alkoholi.
  • Pärast ühte nädalat kaovad kõik elustiilipiirangud, nägemine muutub päev-päevalt selgemaks ja lühinägelikkus ning kontaktläätsed ongi jäänud minevikku!
Home » Suur kontaktläätsede ABC, mida iga läätsekandja peaks lugema!

ПОДХОДИТЕ ЛИ ВЫ ДЛЯ ЛАЗЕРНОЙ КОРРЕКЦИИ ЗРЕНИЯ?

Уделите 1-2 минуты, пройдите быстрый тест и узнайте! В случае положительного ответа мы БЕСПЛАТНО пригласим Вас на диагностику зрения.

Темы

Klientide kogemused

ВНЕСИТЕ В ЖИЗНЬ ЯСНОСТЬ!

Первым шагом к жизни без очков является диагностика зрения Flow 2.0, которая покажет, подходите ли Вы для лазерной коррекции зрения.

ВНЕСИТЕ В ЖИЗНЬ ЯСНОСТЬ!

Первым шагом к жизни без очков является диагностика зрения Flow 2.0, которая покажет, подходите ли Вы для лазерной коррекции зрения.

Happy young couple standing in the park, delighted with their new vision without glasses and contact lenses, pointing to the right at the text box.