Kujuta ette, et seisad keset määratut kuldset nisuvälja. Sinu kohal laiuv taevas ei ole lihtsalt sinine, vaid pulbitsev ja keerlev tumesinine ookean. Tähed ei ole pisikesed valguspunktid, vaid tohutud, hõõguvad kollakasvalged tulikerad, mis keerlevad üle kogu taevalaotuse.
See ei ole uni. Just sellist elamust kogevad praegu tuhanded inimesed Tallinnas toimuval Van Goghi VR-näitusel, mis jääb avatuks kuni 10. jaanuarini 2027.
Pööre teisele poole: Van Gogh virtuaalreaalsuses
Kui paned pähe VR-prillid või vaatad hiiglaslikele seintele kuvatavaid digitaalseid maale, ei vaata sa enam lihtsalt kunsti. Sa justkui astud otse Vincent van Goghi mõttemaailma. See võib tunduda uskumatu maagiana.
Kuid meil, silmaarstidel ja nägemisspetsialistidel, on sulle üks väike saladus: maailma kõige võimsam virtuaalreaalsuse seade asub tegelikult juba sinu enda peas.
Bioloogiline kaamera vs. aju lõuend
Tavaliselt arvame, et nägemine on lihtne: silmad töötavad nagu nutitelefoni kaamerad, jäädvustades ümbritsevast maailmast objektiivse ja täpse pildi.
Tegelikult on nägemine palju põnevam ja keerulisem protsess.
Silm ja selle võrkkest võtavad vastu valgussignaale ning muudavad need närviimpulssideks. See info liigub mööda nägemisnärvi ajju, kus algab selle tegelik tõlgendamine. Silmadest saadav info on justkui töötlemata „toorfail“.
Pildi, mida sa lõpuks näed ja tajud, loob sinu aju – täpsemalt osalevad selles mitmed ajupiirkonnad, sealhulgas aju tagaosas paiknev nägemiskoor.
Aju aktiivne loometöö
Nägemine ei ole passiivne videosalvestus, vaid aju aktiivne tõlgendustöö. Aju töötleb silmadelt saadud valgussignaale ning ühendab need sinu:
- mälestuste ja kogemustega, mis aitavad sul kiiresti ära tunda sõbra näo või tuttava lille;
- tunnete ja meeleoluga, mis võivad mõjutada seda, millistele detailidele sa tähelepanu pöörad ja kuidas ümbritsevat tajud;
- ootustega – aju ennustab pidevalt, mida ta tõenäoliselt nägema peaks, ning aitab puuduvat infot olemasoleva põhjal täiendada.
Just seetõttu võivad kaks täiesti tervete silmadega inimest seista Tallinna näitusel täpselt sama maali ees, kuid kirjeldada oma nägemiskogemust erinevalt. Meie aju on justkui isikupärane kunstnik, kes loob igal hetkel meie enda ainulaadse versiooni tegelikkusest.
Maailm läbi Van Goghi silmade
Vincent van Gogh mõistis seda intuitiivselt, kuigi tema ajal tänapäevast neuroteadust veel ei eksisteerinud. Ta ei maalinud maailma lihtsalt sellisena, nagu see objektiivselt välja nägi. Ta maalis ka tundeid, mida nähtu temas tekitas.
Kui küpressipuu mõjus talle rohelise leegina, mis pürgib taeva poole, siis just nii ta seda kujutaski. Kui öine taevas tekitas temas tormilise ja rahutu tunde, maalis ta selle paksude, keerlevate pintslitõmmetega.
Van Goghi jaoks ei olnud värv pelgalt valguse lainepikkus – see oli hinge otsene keel.
VR-näitusel liikuv digitaalne kunst võimendab seda emotsionaalset voolavust. See paneb meid küsima põneva küsimuse: mis siis, kui me kõik elame juba praegu omamoodi ainulaadses, aju loodud virtuaalreaalsuses?
Hoia oma bioloogiline aken selgena
Meie KSA Silmakeskuses uurime iga päev inimnägemise imelist maailma. Teame, et selleks, et aju saaks luua ümbritsevast maailmast võimalikult selge ja terava pildi, vajab ta silmadelt kvaliteetset visuaalset infot.
Kui sul on lühinägelikkus või astigmatism, võib võrkkestale tekkiv kujutis olla hägune ning ka ajju jõudev visuaalne info ei ole seetõttu nii terav. Tulemuseks võib olla udune nägemine ning vajadus silmi rohkem pingutada, mis võib omakorda põhjustada silmade väsimust või ebamugavust.
Meie puutevabad ja õrnad Flow-laserprotseduurid on loodud nägemise korrigeerimiseks, et valgus koonduks silmas täpsemalt ja kujutis oleks teravam. Me ei muuda seda, kuidas sinu aju maailma tõlgendab – aitame muuta silmadest ajju jõudva visuaalse info võimalikult selgeks ja teravaks.
Kui külastad Van Goghi näitust Tallinnas enne selle sulgemist 10. jaanuaril 2027, peatu hetkeks. Ära imetle ainult kunstniku geniaalsust, vaid ka seda uskumatut ja imelist viisi, kuidas sinu enda silmad ja aju selle elamuse ellu äratavad.
