Paned uued prillid ette. Kauguses olev tekst on lõpuks selge, kuid midagi tundub siiski kummaline. Põrand oleks justkui kaldu, trepiastmed paikneksid harjumatus kohas ja pead pöörates liiguks ümbrus hetkeks kaasa.
Selline kogemus võib olla üllatav: kui prillid peaksid nägemist parandama, miks ei tundu uus pilt kohe loomulik?
Põhjus peitub selles, et prilliklaasid võivad lisaks teravusele muuta kujutise suurust ja geomeetriat. Nägemissüsteem peab muutunud infoga kohanema. Seejuures ei tasu iga ebamugavust automaatselt harjumise arvele kirjutada, sest vahel vajavad kontrollimist ka klaasid või raamide istuvus.
Prilliklaasid muudavad enamat kui pildi teravust
Prilliklaas suunab valgust nii, et see saaks silmas õigesse kohta koonduda. Samal ajal võib muutuda silma jõudva kujutise suurus.
Miinusklaasid üldjuhul vähendavad ja plussklaasid suurendavad kujutist. Muutuse ulatus sõltub muu hulgas klaasi tugevusest, ehitusest ja kaugusest silmast. Kui kahe silma ees olevad klaasid muudavad kujutist erinevalt, peab aju kokku sobitama kaks veidi erinevat pilti.
See võib mõjutada seda, kuidas tajume esemete kuju ja ruumi. Ühes uuringus näidati, et isegi väike muutus ühe silma kujutises võib muuta tuttava objekti tajutavat kuju.
Kõik prillikandjad neid muutusi ei märka. Need võivad aga rohkem tähelepanu tõmmata pärast retsepti või klaasitüübi vahetust.
Miks võib pead pöörates pilt „ujuda“?
Meie silmad ja sisekõrvas asuv tasakaaluelund töötavad koos, et vaadatav kujutis püsiks pea liikumise ajal võimalikult stabiilne.
Selles osaleb vestibulo-okulaarne refleks: pead ühes suunas pöörates liiguvad silmad vastassuunas. Silmade vajalik liikumine sõltub muu hulgas vaadatava objekti kaugusest.
Kui prilliklaasid muudavad kujutise suurust, võivad muutuda ka selle stabiilsena hoidmiseks vajalikud silmaliigutused. Enne kohanemist võib tekkida tunne, et paigal olev ümbrus õõtsub või liigub peapöördega kaasa.
Kujutist vähendavate katseklaasidega tehtud uuringus kirjeldasid osalejad muu hulgas pearinglust ja näilist ümbruse liikumist. See aitab selgitada, miks võib uus optiline olukord mõnel inimesel ebamugavust põhjustada.
Kuidas aju muutunud pildiga harjub?
Nägemine ei ole lihtsalt silma võrkkestale jõudva kujutise vaatamine. Aju ühendab mõlema silma info ja kasutab erinevaid vihjeid, et hinnata esemete kuju, kaugust ning liikumist.
Uute prillidega võib osa neist vihjetest muutuda. Kohanemise käigus õpib nägemissüsteem muutunud infot tõlgendama ja sellega igapäevastes tegevustes toime tulema.
Optiliste ruumimoonutustega tehtud katsetes on näidatud, et inimese tajuhinnangud võivad kogemuse jooksul muutuda. Kohanemine ei pruugi aga toimuda kõigi tajumuutuste puhul ühtemoodi või sama kiiresti.
Seetõttu on lihtsustatud väide, et aju „painutab kõik kõverad jooned sirgeks“. Prilliklaasi optilised omadused jäävad alles, kuid nende mõju võib muutuda vähem häirivaks.
Miks vajavad progresseeruvad klaasid harjumist?
Progresseeruvad prilliklaasid võimaldavad vaadata ühe prillipaariga erinevatele kaugustele. Selleks on klaasi eri piirkondades erinev tugevus.
Uuel kandjal tuleb harjuda, millise klaasiosa kaudu vaadata kaugusesse, arvutiekraanile või lugemismaterjalile. Klaasi külgmistes piirkondades võivad esineda moonutused ning ebasobiva piirkonna kaudu vaatamine võib alguses tekitada ebakindlust või iiveldust.
Just seetõttu on olulised täpsed mõõtmised, õigesti paigutatud klaasid ja hästi istuvad raamid.
Kui kaua kohanemine aega võtab?
Üht kindlat tähtaega ei ole. Mõni inimene tunneb end uute prillidega mugavalt kiiresti, teisel võib harjumine võtta päevi või paar nädalat. Suurema retseptimuutuse või uue klaasitüübi korral võib kohanemine olla märgatavam.
Kui ebamugavus umbes kahe nädala jooksul ei leevene, tasub pöörduda prillid väljastanud optometristi poole. Tugevate sümptomite korral ei pea kontrolliga nii kaua ootama.
Kontrollis saab hinnata, kas retsept, klaaside paigutus ja raamide asend vastavad sinu vajadustele.
Kas aju kulutab prillidega pidevalt rohkem energiat?
Nägemisinfo töötlemine nõuab ajult tööd iga päev, ka ilma prillideta. Kohanemise ajal tekkiv ebamugavus ei tõenda, et prillikandja aju kulutaks kogu aeg märkimisväärselt rohkem energiat või oleks pidevalt üle koormatud.
Ka tööpäeva lõpus tekkiv silmade väsimus või peavalu võib olla seotud mitme teguriga. Pikaajaline lähitöö, kuiv silm, silmade koostööprobleemid või korrigeerimist vajav prilliretsept võivad kõik enesetunnet mõjutada.
Survetunne oimukohtades võib olla seotud ka liiga tihedalt istuvate raamidega. Sellisel juhul võib abi olla raamide kohandamisest.
Püsiv ebamugavus vajab põhjuse väljaselgitamist, mitte lihtsalt pikemat harjumist.
Kui soovid vähendada prillide vajadust
Kui prillid segavad sinu igapäevaseid tegevusi, tasub arutada, millised nägemislahendused sinu silmadele sobivad. Üks võimalus on sobivuse korral nägemise laserkorrektsioon.
KSA Silmakeskuses kasutatakse lühinägelikkuse korrigeerimiseks lõikevaba pinnapealset Flow3 protseduuri. Selle käigus muudetakse sarvkesta kuju eesmärgiga vähendada miinusprillide või kontaktläätsede vajadust.
Laserprotseduur ei lõpeta aju loomulikku nägemisinfo töötlemist ega taga kõikide nägemisvaevuste kadumist. Selle sobivus, oodatav tulemus ja taastumine tuleb läbi arutada põhjalikul uuringul.
Kui kaalud prillidest vabanemist, aitab Flow3 sobivusuuring välja selgitada, kas see võiks olla sinu jaoks sobiv valik.
