Lühike vastus
Keratokoonus on sarvkesta õhenemine ja väljavenimine koonuseks. See algab enamasti 12.–25. eluaastal ja annab endast märku kiiresti muutuva silindri, kummitusvarjude ja öise pimestuse kaudu. Tavaline prillikontroll seda algstaadiumis ei näe — näeb ainult 3D sarvkesta topograafia. Ravi kuldstandard on ristsidumine, mille eesmärk ei ole nägemist taastada, vaid haiguse progresseerumine peatada. Ja aktiivne keratokoonus välistab laserkorrektsiooni täielikult.
Kas oled märganud, et sinu prilliretsept muutub viimasel ajal ebatavaliselt kiiresti, eriti astigmatismi ehk niinimetatud silindri osas? Või tundub teksti või valgusallikaid vaadates, et kujutisele tekivad ümber häirivad kummitusvarjud, venitatud kontuurid või sähvivad haloringid, mida isegi uued prilliklaasid ei suuda täielikult teravaks muuta?
Kui need sümptomid kõlavad tuttavalt, võib tegemist olla keratokoonusega — silma eesmise läbipaistva akna ehk sarvkesta progresseeruva haigusega. Keratokoonus ei ole silmapõletik ega nakkus, vaid sarvkesta koe järkjärguline õhenemine ja mehaaniline nõrgenemine, mille tagajärjel kumerdub tavaliselt ümar sarvkest ettepoole koonuse- ehk käbikujuliseks.
Keratokoonust diagnoositakse kõige sagedamini noortel inimestel vanuses 12–25 eluaastat. Kuna haigus võib ilma õigeaegse sekkumiseta põhjustada olulist nägemiskaotust, on varajane avastamine otsustav.
Miks sarvkest kuju muudab
Terves silmas on sarvkest sümmeetriline ja ühtlaselt kumer, tagades valguskiirte täpse koondumise võrkkestale. Keratokoonuse korral hakkavad sarvkesta keskmises kihis ehk stroomas paiknevad kollageenikiud ja nende mikroskoopilised ristühendused katkema ning nõrgenema.
Selle struktuurse nõrkuse tõttu ei suuda sarvkest enam vastu pidada normaalsele silmasisesele rõhule. Sarvkesta kesk- või allosa hakkab järk-järgult õhenema ning vajub rõhu mõjul ettepoole välja, võttes asümmeetrilise, käbakujulise kuju.
Kuna sarvkesta pind muutub ebaühtlaseks ja kooniliseks, ei murdu valguskiired enam ühes fookuspunktis, vaid hajuvad eri suundades. Tulemuseks on ebakorrapärane astigmatism ja lühinägelikkuse kiire süvenemine. Just see ongi põhjus, miks uued prilliklaasid pilti enam teravaks ei tee: prill korrigeerib korrapärast viga, mitte ebakorrapärast pinda.
Varajased ohumärgid
Keratokoonus algab sageli ühes silmas, kuid haarab ajapikku mõlemat, kuigi haiguse aste võib silmati märgatavalt erineda.
- Kiiresti muutuv prilliretseptPrilliklaaside tugevus, eriti silindri dioptrid ja telg, muutub märgatavalt mitte aastate, vaid mõne kuu jooksul.
- Ebaselge pilt ka parimate prillidegaPrillid ega pehmed kontaktläätsed ei suuda enam tagada teravat nägemist, sest need ei kompenseeri sarvkesta pinna ebaregulaarsust.
- Kummitusvarjud ühe silmaga vaadatesValgustatud objektidele või tekstile tekib mitmekordne vari, dubleeritud kontuur või sabaga kujutis. Meditsiinis monokulaarne polüoopia.
- Tugev valgustundlikkus ja haloringidÖisel ajal tunduvad tänavavalgustid ja autode esituled laialivalguvate sähvatustena, mis häirib pimedas sõitmist.
- Silmade kiire väsimus ja hõõrumisvajadusPidev katse pilti teravustada tekitab silmalihaste pinget ja kroonilist ebamugavustunnet.
Põhjused ja see üks riskitegur, mida saab ise muuta
- Pärilik soodumusUmbes 10%-l keratokoonusega patsientidest esineb haigust ka lähisugulastel. Kui peres on keratokoonus, tasub lapse sarvkest üle vaadata enne, kui kaebused tekivad.
- Allergilised haigused ja atoopiaAstma, ekseem, heinanohu ja kevadine konjunktiviit on keratokoonusega tugevalt seotud — osalt haiguse enda tõttu, osalt seepärast, et sügelevat silma hõõrutakse.
- Silmade krooniline hõõrumineTõenduspõhine meditsiin kinnitab, et tugev ja pidev silmade hõõrumine on keratokoonuse tekkimise ja progresseerumise üks peamisi käivitajaid. Pidev hõõrumine tekitab sarvkesta koes mikrotraumasid, tõstab kohalikku temperatuuri ning lõhub kollageenikiudude vahelisi sidemeid.
Pärilikkust ei saa valida. Hõõrumise saab lõpetada — ja kui silmad sügelevad allergia või kuiva silma tõttu, on õige samm ravida seda põhjust, mitte silmi hõõruda.
Diagnoosimine: miks tavaline prillikontroll seda ei näe
Tavapärane prillikontroll ega autorefraktomeeter ei suuda keratokoonust selle algstaadiumis ehk subkliinilises faasis tuvastada. Varajaseks avastamiseks on vaja sarvkesta 3D topograafiat ja tomograafiat. Uuringu käigus kaardistatakse sarvkesta eesmise ja tagumise pinna kumerus ning mõõdetakse sarvkesta paksust tuhandetes punktides mikroni täpsusega.
Mida KSA teeb
KSA-s teeb selle töö SCHWIND SIRIUS+, mis ühendab pöörleva 3D Scheimpflugi kaamera ja Placido topograafi ning millel on eraldi keratokoonuse sõeluuringu moodul. Igal Audit silmauuringul tehakse see analüüs kõigile, mitte ainult kahtluse korral.
Aktiivne keratokoonus on igasuguse nägemise laserkorrektsiooni, sealhulgas Flow3, range vastunäidustus. Kui laseriga lihvitaks keratokoonusega sarvkesta, muutuks see veelgi õhemaks ja ebastabiilsemaks. Seepärast ei ole see sõeluuring meil valikuline samm, vaid ohutusprotokoll — ja see on põhjus, miks KSA-s ei ole 21 aasta jooksul esinenud ühtegi sarvkesta nõrgenemise ehk ektaasia juhtumit.
Kui keratokoonus leitakse, on KSA roll selle staadiumi hindamine ja progresseerumise jälgimine: korduv topograafia näitab, kas sarvkest püsib paigal või liigub. See on otsus, mis määrab ravi aja — ja seda ei saa teha ühe mõõtmisega.
Ravi kuldstandard: sarvkesta ristsidumine
Aastakümneid tagasi oli keratokoonuse ainus lõplik lahendus oodata haiguse süvenemist kuni sarvkesta siirdamiseni. Tänapäeval on kuldstandardiks sarvkesta ristsidumine, inglise keeles corneal cross-linking ehk CXL.
- Riboflaviini tilgad. Sarvkesta kude küllastatakse B2-vitamiini lahusega.
- UV-A valgus. Sarvkestale suunatakse täpselt doseeritud ultraviolett-A valgus.
- Fotokeemiline reaktsioon. B2-vitamiini ja UV-A koosmõjul tekivad strooma kollageenikiudude vahele uued täiendavad ristühendused.
Ristsidumise eesmärk ei ole nägemise taastamine ega prillidest vabastamine, vaid haiguse progresseerumise peatamine. Protseduur muudab sarvkesta struktuuri 150–300% jäigemaks, hoides ära edasise õhenemise ja väljavenimise. Nägemisteravus taastatakse pärast seda läätsede või prillidega.
Kuidas nägemine pärast seda tagasi saadakse
Kui haigus on peatatud, on järgmine küsimus, kuidas ebakorrapärase sarvkestaga uuesti teravalt näha. Vastus sõltub sellest, kui kaugele koonus on jõudnud.
Jäigad gaasiläbilaskvad läätsed · RGP
Kõva lääts moodustab sarvkesta ja läätse vahele pisaravedeliku kihi, mis neutraliseerib ebaühtlase kumeruse.
Eelis. Tagab hea nägemisteravuse ka selgelt ebakorrapärase sarvkesta korral.
Piirang. Vajab harjumist ja võib esialgu tunduda ebamugav.
Skleraalläätsed · suure diameetriga
Läätsed toetuvad silma kõvakestale ehk skleerale ega puuduta tundlikku sarvkesta.
Eelis. Mugavad ja annavad terava pildi ka siis, kui RGP enam ei istu.
Piirang. Vajavad spetsiaalset paigaldustehnikat ja hoolikat hooldust.
Intrastromaalsed rõngassegmendid · Intacs
Sarvkesta sisse paigaldatakse pisikesed plastkaared, mis tõmbavad koonust lamedamaks.
Eelis. Parandavad sarvkesta kuju ja teevad prillide kandmise taas võimalikuks.
Piirang. Kirurgiline protseduur.
Sarvkesta siirdamine · keratoplastika, DALK või PKP
Haige sarvkesta kiht või kogu paksus asendatakse doonorkoega.
Eelis. Lahendus viimases staadiumis ja tugeva armistumise korral.
Piirang. Operatsiooniriskid, pikk taastumine ja äratõukereaktsiooni oht.
Millal tasub sarvkest üle vaadata
Kui prilliretsept on viimase aasta jooksul mitu korda muutunud, kui silinder kasvab, kui pilt jääb ka uute klaasidega uduseks või kui peres on keratokoonus — siis on topograafia õige samm, ja seda varem, seda parem. Keratokoonuse puhul otsustab tulemuse ajastus: peatada saab seda, mis ei ole veel juhtunud.
Uuringud teeme Tallinnas ja Tartus.
Lähedalt seotud teemad: astigmatism, lühinägelikkus ja seadmed, millega me mõõdame.