Lühinägelikkus ehk müoopia

Kas oled tähele pannud, et maanteel sõites muutusid kauguses asuvad liiklusmärgid või tänavanimed ebaselgeks enne, kui neile lähemale jõudsid? Või tabad end teatri tagumises reas, kinos või loengusaalis pidevalt silmi kissitamast, et ekraanile või tahvlile kuvatavat teksti teravustada? Samal ajal näed nutitelefoni, raamatut või sülearvutit täiesti selgelt ja ilma vähimagi pingutuseta.

Kui see kirjeldus kõlab tuttavalt, siis on tegemist lühinägelikkusega — meditsiinilise nimetusega müoopia. Lühinägelikkus ei ole nakkav haigus ega silmapõletik, vaid silma optiline refraktsiooni- ehk fookustamisviga. Maailma Terviseorganisatsiooni ja teadusuuringute kohaselt on lühinägelikkusest saanud XXI sajandi kiiremini kasvav nägemisprobleem: kui praegu mõjutab see umbes ühte kolmandikku inimkonnast, siis aastaks 2050 prognoositakse müoopia levimust koguni 50%-le elanikkonnast ehk ligi 5 miljardile inimesele.

Mis on lühinägelikkus ja miks see tekib

Normaalse nägemisega ehk emmetroopses silmas läbivad sisenevad valguskiired sarvkesta ja läätse ning murduvad nii, et koonduvad täpselt ühte teravasse fookuspunkti silmapõhjas asuvale võrkkestale.

Lühinägelikus silmas on aga optiline tasakaal paigast ära. Valguskiired ei koondu mitte võrkkestale, vaid fookuspunkt tekib võrkkesta ette. Kui valgus jõuab võrkkestani, on kiired juba uuesti hajunud, tekitades silmapõhja ebaselge ja udusa ringi.

Anatoomiliselt põhjustab seda kaks peamist tegurit:

• Aksiaalne pikenemine, kõige sagedasem põhjusSilmamuna ees-taga suunaline läbimõõt on normist pikem. Täiskasvanu normaalse silmamuna pikkus on umbes 23–24 millimeetrit. Iga täiendav millimeeter silmamuna pikenemist lisab umbes 3 dioptrit lühinägelikkust.
• Liiga tugev murdumisjõudSarvkest või silmasisene bioloogiline lääts on liiga kumer, murdes valguskiiri ettenähtust tugevamini.

Tulemuseks on see, et lähedal asuvad objektid langevad võrkkestale selgelt, kuid kaugelt tulevad paralleelsed valguskiired jäävad fookusest välja.

Tunnused, mida ei tasu eirata

Lühinägelikkus süveneb sageli järk-järgult ning inimene võib sellega nii ära harjuda, et ei märkagi nägemiskvaliteedi langust enne nähtude süvenemist.

• Ebaselge ja udune kaugnägemineRaskused teeviitade lugemisel autoga sõites, vaevused kinos või televiisorit vaadates.
• Pidev kissitamineSilmade poolkinnipigistamine toimib nagu fotokaamera ava vähendamine: see piirab valguse sisenemist ja aitab hetkeks pilti teravustada.
• Pingepeavalud ja silmade väsimusPidev kohandumislihaste pingutamine tekitab päeva lõpuks tuima pingepeavalu otsmiku ja kulmude piirkonnas.
• Öine müoopiaHämaras ja pimedas pupill laieneb, mistõttu sarvkesta äärealade optilised vead võimenduvad. Kaugel asuvad valgusallikad näivad laialivalguvad ja häired süvenevad.

Kuidas oma prilliretsepti lugeda

Retseptil tähistatakse lühinägelikkust täheühendiga SPH ehk sfäär ning selle ees on alati miinusmärk.

• Kerge müoopia: kuni −3,00 dioptritKauguses asuvad objektid on kergelt udused, kuid igapäevatoimingutega saadakse sageli hakkama.
• Mõõdukas müoopia: −3,25 kuni −6,00 dioptritKaugnägemine on selgelt häiritud ning prillide või kontaktläätsedeta hakkamasaamine on keeruline.
• Tugev müoopia: üle −6,00 dioptriNägemine on ebaselge juba paarikümne sentimeetri kaugusel.
• Patoloogiline müoopia: üle −8,00 kuni −10,00 dioptriSilmamuna on kriitiliselt pikenenud.

Laste lühinägelikkus ja müoopia pandeemia

Müoopia algab enamasti koolieas, vanuses 8–12 eluaastat, mil keha ja silmamuna kasvavad kiiresti.

Tunnused, et lapsel võib olla lühinägelikkus:

• Laps istub telerile või ekraanile ebaloomulikult lähedal.
• Kallutab lugedes pead või hoiab raamatut otse nina all.
• Kaebab koolis, et ei näe tahvlile kirjutatut.
• Hõõrub sageli silmi või kaebab õhtuti peavalu.

Lapse nägemist saab kontrollida alates 2,5. eluaastast — nägemiskontroll lastele või silmaarsti vastuvõtt lastele.

Tugeva lühinägelikkuse tüsistused

Lühinägelikkus ei ole pelgalt prillikandmise ebamugavus. Kui silmamuna pikeneb üle normi, venivad ja õhenevad ka silmasisesed kuded — võrkkest, veresoonkest ja kõvakest.

Tugev müoopia, üle −6,00 dioptri, suurendab märgatavalt hilisemate tõsiste silmahaiguste riski:

• Võrkkesta rebendid ja irduminePikenenud silmapõhjas veninud võrkkest võib rebeneda. Risk on tugeva müoopia korral kuni 39 korda suurem.
• Avatud nurgaga glaukoomSilmasisese rõhu tõusust tingitud nägemisnärvi kahjustuse risk tõuseb iga dioptriga umbes 20%.
• Müoopiline makulopaatiaVõrkkesta keskosa ehk kollatähni taandareng ja armistumine.
• Varajane katarakt ehk hallkaeSilmaläätse enneaegne hägustumine.

Kuidas lühinägelikkust diagnoositakse

Kliinilises diagnoosimises ei piisa üksnes prillitabeli lugemisest. Kaasaegses silmakliinikus teostatakse:

• Autorefraktomeetria ja optiline refraktsioonSilma murdumisjõu täpne mõõtmine.
• Aksiaalne biomeetriaUltraheli või optilise interferomeetria abil mõõdetakse silmamuna täpne pikkus millimeetri sajandiku täpsusega.
• Sarvkesta 3D topograafiaKaardistatakse sarvkesta kumerus ja paksus tuhandetes punktides, et välistada kaasneda võivaid haigusi, näiteks keratokoonust.
• Silmapõhja läbivaatusVõrkkesta perifeeria kontrollimine rebendite ja õhenemiste suhtes.

Võimalused lühinägelikkuse korrigeerimiseks

Püsiv lahendus KSA-s: puute- ja lõikevaba Flow3

Kui prillid ja kontaktläätsed väsitavad või piiravad aktiivset elustiili, on tänapäeval lahenduseks nägemise laserkorrektsioon. KSA Silmakeskuses korrigeeritakse lühinägelikkust Flow3 protseduuriga. Flow3 on 18–45-aastastele, kelle lühinägelikkus on sobivusuuringul kinnitatud.

• Puute- ja lõikevabaErinevalt vanema põlvkonna LASIK-meetoditest ei lõigata Flow3 protseduuri käigus sarvkestale mingit klappi ega kasutata mehaanilisi terasid. Laser töötab täielikult kontaktivabalt otse sarvkesta pinnakihil.
• Sarvkesta struktuuri säilimineKuna sarvkesta sisse ei tehta sisselõikeid, säilib silma biomehaaniline tugevus ja stabiilsus.
• Kiire ja mugav taastumineProtseduur kestab vaid mõned minutid. Aktiivse spordi, treeningute ja ujumise juurde saab naasta juba 7 päeva pärast protseduuri, kui kaitseläätsed on silmast eemaldatud.
• Pikaajaline garantii ja turvalisusKSA Silmakeskus on tegutsenud 2005. aastast ja teinud üle 300 000 silmauuringu. Tänu rangele eeluuringu protokollile ei ole KSA-s selle aja jooksul esinenud ühtegi sarvkesta nõrgenemise ehk ektaasia juhtumit. Protseduurile kehtib sõltuvalt paketist garantii kuni 10 aastat.

Astu esimene samm: Audit silmauuring

Tee vabale ja selgele nägemisele algab põhjalikust diagnoosist. Audit silmauuring on kompleksuuring Tallinnas ja Tartus. Uuringu käigus hindavad kogenud optometristid ja silmaarstid sarvkesta paksust, 3D topograafiat ja silmasisest rõhku ning veenduvad, kas sinu silmad sobivad laserprotseduuriks.

Uuringud teeme Tallinnas ja Tartus. Laserprotseduur ise toimub Tallinnas, sest laser asub seal.

Lähedalt seotud teema: astigmatism ehk silindernägemine, mida esineb sageli koos lühinägelikkusega ja mis korrigeeritakse samal protseduuril.