Lühike vastus
Hõljumid on klaaskeha sisemiste kollageenitihendite varjud võrkkestal. Vanusega klaaskeha vedeldub, tõmbub kokku ja eemaldub võrkkesta pinnalt — see on klaaskeha tagumine irdumine ja see juhtub enamikul inimestel. Tilgad neid ei kaota ja enamasti ei ole vaja midagi teha, sest aju kohaneb. Aga hõljumite äkiline sadu, lakkamatud sähvatused, tume kardin vaatevälja servas või kesknägemise kadu tähendavad võrkkesta rebendit või irdumist, ja siis loeb iga tund.
Kas oled täheldanud heledat taevast, valget seina või arvutiekraani vaadates, et sinu vaateväljas ujuvad kaasa väikesed hallikad täpid, niidikesed, ämblikuvõrgud või läbipaistvad mullikesed? Kui liigutad silma ühele poole, liiguvad need objektid viitega kaasa ja vajuvad aeglaselt alla, ilma et saaksid neid pilgutades ära pühkida.
Rahvakeeli kutsutakse neid ujuvateks täppideks või hõljumiteks, meditsiiniliselt klaaskeha hägustusteks. Enamikul juhtudel on tegemist silmasisese geelja struktuuri ehk klaaskeha loomuliku vananemisega. Teatud sümptomite ilmnemisel võib see aga viidata võrkkesta rebendile või irdumisele, mis nõuab viivitamatut arstiabi.
Mis on klaaskeha ja miks hõljumid tekivad
Umbes 80% silmamuna mahust täidab läbipaistev, želatiinilaadne geel nimega klaaskeha. See koosneb 99% ulatuses veest ning 1% ulatuses kollageenikiududest ja hüaluroonhappest, mis hoiavad silmamuna kuju ja aitavad valguskiirtel takistusteta võrkkestale jõuda.
Noores eas on klaaskeha täiesti läbipaistev ja ühtlane. Vanuse kasvades, tavaliselt alates 40.–50. eluaastast, hakkab selle struktuur muutuma.
- Vedeldumine. Klaaskeha geeljas koostis hakkab vedelaks muutuma ja kokku tõmbuma. Meditsiinis synchysis.
- Kollageeniklastrid. Klaaskeha sees kulgevad läbipaistvad kollageenikiud jooksevad kokku mikroskoopilisteks tihedamateks köiekesteks.
- Varjud võrkkestal. Kui valgus siseneb silma, heidavad need kokkujooksnud klastrid varju võrkkestale. Inimene ei näe seega mikroobe ega tolmu silma peal, vaid omaenda klaaskeha tihendite varjusid.
Klaaskeha tagumine irdumine ja sähvatused
Klaaskeha on noores eas peente mikrokiududega kinnitunud võrkkesta pinnale. Vananedes ja vedeldudes tõmbub klaaskeha maht kokku ning hakkab võrkkesta pinnalt aeglaselt eemalduma. Seda füsioloogilist protsessi nimetatakse klaaskeha tagumiseks irdumiseks, inglise keeles posterior vitreous detachment ehk PVD.
See on tavaline vanuseline protsess, mis tekib enamikul inimestel vanuses 50–70 eluaastat, tugeva lühinägelikkusega inimestel varem. Selle käigus võib tunda kahte peamist sümptomit.
- Uute hõljumite järsk lisandumineKui klaaskeha eemaldub nägemisnärvi ketta piirkonnast, moodustub tihedam rõngaskujuline kiudude kogum, Weissi rõngas, mis võib vaatevälja tekitada suurema ujuva ämblikuvõrgu või rõnga.
- ValgussähvatusedKui kokkutõmbuv klaaskeha tirib mehaaniliselt võrkkesta, tajub aju seda ärritust sähviva valgusena. Inimene näeb pimedas või silmi liigutades välgunooli, sädemeid või fotovälgu sähvatusi. Meditsiinis fotopsia.
Punased lipud: millal ei oodata
Enamik hõljumeid on ohutud. Siiski võib klaaskeha irdumisel tekkida tüsistus: tõmbudes võib klaaskeha rebida võrkkesta auklikuks ehk tekitada võrkkesta rebendi. Kui rebendi kaudu pääseb vedeldatud klaaskeha vedelik võrkkesta alla, hakkab võrkkest silmapõhjalt lahti kooruma — tekib võrkkesta irdumine, mis tekitab ravi hilinemisel püsiva nägemiskao.
Pöördu viivitamatult erakorralise silmaarsti poole, kui märkad
- Hõljumite äkiline sadu. Vaatevälja ilmub korraga kümneid või sadu uusi musti täppe või tahmapilv.
- Sagedased ja intensiivsed valgussähvatused. Pidevad välgunooled silmanurgas, mis ei lakka.
- Tume kardin või vari vaateväljas. Vaatevälja servast hakkab üle kogunema tume vari, kardin või müür, mis liigub keskme poole. See viitab juba käimasolevale võrkkesta irdumisele.
- Kesknägemise järsk uduseks muutumine või kadu.
Nende sümptomite korral on õige koht silmakliiniku valvearst või haigla erakorralise meditsiini osakond, mitte järgmise vaba aja ootamine. Iga tund loeb.
Kellel tekib see varem
- Tugev lühinägelikkusPikenenud silmamuna tõttu on klaaskeha ja võrkkest rohkem venitatud, mis toob klaaskeha irdumise ja võrkkesta rebendid ettepoole — juba 30. ja 40. eluaastate vahel.
- SilmatraumadLöögid pea või silma piirkonda.
- Varasemad silmaoperatsioonidNäiteks katarakti operatsioon muudab klaaskeha dünaamikat.
- Silmasisesed põletikudUveiit.
- Diabeetiline retinopaatiaVõib tekitada verevalumeid klaaskehas, mis paistavad äkiliste mustade laikudena. Diabeediga inimesel vajab iga uus must laik kiiret kontrolli.
Kuidas hõljumeid uuritakse
Klaaskeha ja võrkkesta seisundit saab hinnata ainult pupilli laiendava silmapõhja uuringuga. Silmaarst tilgutab silma pupillilaiendajaid ning uurib mikroskoobi abil klaaskeha läbipaistvust ja kontrollib võrkkesta terviklikkust, et välistada nähtamatud mikrorebendid perifeerias. Ilma pupilli laiendamata jääb just see osa võrkkestast vaatamata, kus rebendid kõige sagedamini tekivad.
Kas hõljumeid saab ravida
Kohanemine ja jälgimine · kuldstandard
Tavaliste ohutute hõljumite puhul ravi ei rakendata. Aju harjub ujuvate varjudega ja ajapikku vajuvad tihedamad klastrid klaaskeha põhja, muutudes vähem märgatavaks.
Eelis. Riskivaba. Enamikul inimestel on see ka päriselt piisav.
Piirang. Nõuab kannatust: kohanemine võtab nädalaid kuni kuid.
Laser-vitreolüüs · YAG-laser
Suuremaid häirivaid tihendeid lõhustatakse laseriga väiksemateks osakesteks.
Eelis. Ambulatoorne, ilma silma avamata.
Piirang. Tehakse harva ja ainult kindlate kriteeriumide alusel: tihend peab olema sobivas asukohas ja kaugel võrkkestast ning läätsest.
Vitrektoomia · silmasisene operatsioon
Klaaskeha eemaldatakse kirurgiliselt ja asendatakse steriilse lahusega.
Eelis. Eemaldab hõljumid kindlalt.
Piirang. Silmasisene operatsioon, millega kaasnevad katarakti ja võrkkesta irdumise riskid. Tehakse vaid äärmisel vajadusel.
Võrkkesta rebendi laserravi · barjäärlaser
Värske võrkkesta rebend kinnitatakse laseriga silmapõhjale, et vältida võrkkesta lahtikoorumist.
Eelis. Hoiab ära võrkkesta irdumise, kui rebend leitakse õigel ajal.
Piirang. See ei ole hõljumite ravi, vaid tüsistuse ennetus.
Mida KSA teeb
KSA töö hõljumite puhul on vastata küsimusele, kas tegemist on loomuliku vananemisega või millegi muuga. Audit silmauuringul hinnatakse silmapõhja, klaaskeha ja võrkkesta seisundit. Kui leitakse värskeid võrkkesta rebendeid või ohtlikku klaaskeha sikutust, tegeletakse sellega enne mis tahes laserprotseduuri — see ei ole valikuline samm.
Kui silmapõhi ja võrkkest on terved ning klaaskeha muutused on loomulikud ja stabiilsed, ei ole hõljumid takistuseks ja Flow3 pindmist laserprotseduuri saab teha. Flow3 ise ei tekita ega eemalda hõljumeid: see töötab sarvkesta pinnakihil, klaaskeha asub sügaval silma sees.
Lähedalt seotud teemad: lühinägelikkus — tugev miinus on hõljumite ja võrkkesta rebendite peamine riskitegur — ning katarakt.