Katarakt ehk hallkae

Kas oled tähele pannud, et varem selge ja kontrastne maailm tundub korraga nagu läbi uduse või tolmuse akna vaadatud? Või et autoga öösel sõites tekitavad vastutulevad tuled häirivaid sähvatusi ja haloringe, eredad päikesekiired pimestavad tavapärasest rohkem ning raamatut lugedes ei aita enam isegi tugevamad lugemisprillid?

Kui need kirjeldused kõlavad tuttavalt, võib tegemist olla hallkaega ehk meditsiinilise nimetusega kataraktiga. Hallkae on maailmas kõige sagedasem nägemislanguse põhjus, kuid tänu kaasaegse silmakirurgia ja optika kiirele arengule on see tänapäeval täielikult ja ohutult ravitav. Veelgi enam — tänapäevane katarakti operatsioon ehk refraktsiooniline läätsevahetus ei taasta mitte ainult silmaläätse läbipaistvust, vaid võimaldab samal ajal korrigeerida ka olemasolevat lühinägelikkust, kaugnägevust ja astigmatismi.

Mis on hallkae ja miks see tekib

Inimese silm töötab oma optiliselt ehituselt väga sarnaselt kaasaegse fotokaameraga. Silma eesosas, vikerkesta ja pupilli taga, asub loomulik läbipaistev bioloogiline silmalääts. Läätse peamine ülesanne on murda silma sisenevaid valguskiiri ning fokusseerida need täpselt silmapõhjas asuvale võrkkestale, et tekitada terav ja selge kujutis.

Noores eas on silmalääts täielikult läbipaistev, paindlik ja selge nagu puhas kristall. Vanuse kasvades toimuvad aga läätse valgulises struktuuris ja ainevahetuses pöördumatud füsiko-keemilised muutused. Läätse koostises olevad valgud hakkavad tihenema ja klompuma, moodustades läätse sees uduseid ja kergelt kollakaid või pruunikaid laike.

Seda silmaläätse läbipaistvuse kadumist nimetataksegi kataraktiks ehk hallkaeks. Kui lääts muutub häguseks, ei pääse valguskiired enam vabalt võrkkestale, vaid hajuvad silma sees. Pilt muutub uduseks, tuhmiks ja kaotab oma loomuliku värvikontrastsuse — justkui vaataksid maailma läbi uduse akna või määrdunud kaameraobjektiivi.

Sümptomid, mida ei tasu eirata

Hallkae areneb enamasti järk-järgult ja valutult mitmete aastate jooksul. Algstaadiumis ei pruugi väike hägusus läätse äärealal igapäevaelu häirida, kuid kae progresseerudes muutuvad sümptomid selgemaks.

• Järjest süvenev udune või tuhm nägeminePilt kaotab teravuse nii kaugele kui ka lähedale vaadates. Lugemisel tundub, et valgust on alati liiga vähe.
• Pimestustunne ja haloringidÖisel autosõidul muutuvad vastutulevate sõidukite esituled ja tänavavalgustid laialivalguvateks sähvatusteks või haloringideks. Päevavalgus või ere päike tundub häirivalt pimestav.
• Värvide tuhmumine ja kollakaks muutumineKuna vananev lääts muutub kergelt pruunikaskollaseks, kaotavad värvid, eriti sinised ja rohelised toonid, oma erksuse.
• Topeltnägemine ühes silmasHägustunud läätse ebaühtlase tiheduse tõttu murdub valgus mitmes suunas, tekitades ühte silma kinni kattes esemetest varjukujutisi või topeltkontuure. Meditsiinis monokulaarne diplopia.
• Ootamatu teine nägemineMõnedel nukleaarse kataraktiga patsientidel muutub lääts kae tekkides tihedamaks ja kumeramaks, tekitades ajutise lühinägelikkuse nimega myopic shift. See võimaldab varem lugemisprille kasutanud inimesel ootamatult ilma prillideta lugeda. Paraku on see ajutine nähtus ning kaugelenägemine muutub samal ajal oluliselt halvemaks.
• Sagedane prilliretsepti muutumise vajadusPrilliklaaside vahetamine ei anna enam oodatud teravat tulemust, sest viga ei ole mitte optilises tugevuses, vaid läätse läbipaistvuses.

Kui tahad enne vastuvõtule tulekut aimu saada, kas kae juba segab, võta ette katarakti test — kuus küsimust öise sõidu, lugemisvalguse ja prillivahetuse kohta, vastus kohe, e-posti küsimata.

Katarakti vormid ja tekkepõhjused

Kõige levinum katarakti vorm on vanuseline ehk seniilne katarakt, mida esineb üle 60-aastastel inimestel enam kui 60%-l. Anatoomilise asukoha ja tekkepõhjuse järgi eristatakse mitmeid erinevaid vorme.

• Nukleaarne kataraktHägusus tekib läätse tsentraalses tuumas. Progresseerub aeglaselt ja tekitab tugevat lühinägelikku nihet.
• Kortikaalne kataraktHägustumine algab läätse välisservast ehk koorest kodaralaadsete kiilukujuliste triipudena, mis liiguvad keskosa poole. Tekitab eelkõige pimestust ja valgusrežiimi häireid.
• Tagumine subkapsulaarne kataraktHägusus moodustub otse läätse tagumise kapsli alla nägemisteljele. Areneb kiiremini ja häirib tugevalt lugemist ning eredas valguses nägemist. Sagedasem diabeetikutel ja steroidravimite kasutajatel.

Peamised riskitegurid. Vanus ja ainevahetuse aeglustumine silmaläätses. Pikaajaline kaitseta viibimine eredas päikesevalguses ilma UV-filtriga päikeseprillideta. Suhkrutõbi, kõrge vererõhk ja ainevahetushäired. Varasemad silmavigastused, silmasisesed operatsioonid või uveiit. Pikaajaline süsteemne või tilkadena kortikosteroidide kasutamine. Suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ja pikaajaline mikrotoitainete puudus.

Kuidas hallkaed diagnoositakse

Hallkae tuvastamine on silmaarsti või optometristi juures kiire, täielikult valutu ja täpne. Põhjaliku uuringu käigus teostatakse järgmised protseduurid.

• Nägemisteravuse kontrollMõõdetakse nägemisteravust kaugele ja lähedale eri valgustingimustes.
• Pilulambi uuringSpetsiaalse suurendava mikroskoobi ja kitsa valgusvihu abil uurib silmaarst läätse struktuuri, hinnates hägususe täpset asukohta, tihedust ja tüüpi.
• Silmasisese rõhu mõõtmineVälistatakse teised kaasnevad silmahaigused, näiteks glaukoom.
• Silmapõhja uuringPupilli laiendavate tilkade abil vaadatakse võrkkesta ja nägemisnärvi seisundit, veendumaks, et nägemislanguse taga ei ole võrkkesta haigusi, näiteks kollatähni kõdunemist.
• Aksiaalne biomeetria ja sarvkesta topograafiaLäätsevahetuse planeerimisel mõõdetakse optiliste seadmetega silmamuna täpne pikkus ning sarvkesta kumerus tuhandetes punktides, et arvutada patsiendile mikronitäpsusega uus silmasisene kunstlääts.

Ravi: miks ainus toimiv lahendus on läätsevahetus

Levinud on müüt, et hallkaed saab ravida silmatilkade, harjutuste, salvide või ravimitega. Meditsiiniliselt on tõestatud, et ükski ravim ei suuda hägustunud läätse valke uuesti läbipaistvaks muuta.

Ainus toimiv ja püsiv ravi hallkae puhul on operatsioon, mille käigus hägustunud bioloogiline lääts eemaldatakse ning asendatakse eluaegse kunstläätsega, mida nimetatakse IOL-iks.

Kaasaegne fakoemulsifikatsiooni meetod

1. Silmale tilgutatakse kohalikku tuimestust, protseduur on täielikult valutu.
2. Mikroskoobi all tehakse sarvkesta serva ülimalt väike, umbes 1,8–2,2 mm isesulguv mikro-sisselõige.
3. Ultraheli- või lasertehnoloogia abil killustatakse hägustunud läätse sisu pisikesteks osakesteks ja eemaldatakse see ettevaatlikult, jättes läätse loomuliku kapslikoti täielikult terveks.
4. Läätsekapslisse sisestatakse pehmest ja painduvast sünteetilisest materjalist kunstlääts, mis avaneb silmas ja fikseerub täpselt õigesse asendisse.
5. Operatsioon kestab vaid 15–20 minutit ning patsient saab samal päeval koju.

Kunstläätsede tüübid

Operatsiooni tulemus sõltub valitud silmasisese kunstläätse tüübist. Valik ei käi selle järgi, milline lääts on kallim, vaid selle järgi, millisel kaugusel sa oma päevas tegelikult näha tahad.

Refraktsiooniline läätsevahetus ja mida KSA teeb

Kuigi katarakt on eelkõige eakamate inimeste seisund, teostatakse tänapäeval järjest enam refraktsioonilist läätsevahetust ehk RLE-d ka 45–50-aastastele ja vanematele, kellel ei ole veel täielikku hallkaed, kuid kes kannatavad tugeva vanusekaugnägevuse, kaugnägevuse või lühinägelikkuse käes. Kui bioloogiline lääts asendatakse kunstläätsega enne hallkae teket, siis hallkaed hiljem enam ei teki, sest kunstlääts ei saa hägustuda.

Astu esimene samm: Audit silmauuring

Tee selgele nägemisele algab põhjalikust diagnoosist. Audit silmauuring on kompleksuuring Tallinnas ja Tartus. Uuringu käigus hindavad kogenud optometristid ja silmaarstid läätse seisundit, silmamuna pikkust, 3D topograafiat ja silmasisest rõhku ning ütlevad välja, mida sinu silm praegu vajab.

Uuringud teeme Tallinnas ja Tartus.

Lähedalt seotud teemad: lugemisprillid ja presbüoopia, astigmatism ja kaugnägevus.