Odraiva, rahetera või blefariit? Kuidas silmalaugude probleemidel vahet teha

Valulik punn silmal, paistes silmalaug või hommikused koorikud ripsmetel? Loe, kuidas teha vahet odraival, raheteral ja blefariidil ning millal tasub pöörduda silmaarsti poole.

Dr. Ants Haavel
Silmaarst, KSA Silmakeskuse juht
7. september 20264 min lugemist
Odraiva, rahetera või blefariit? Kuidas silmalaugude probleemidel vahet teha

Punetav ja paistes silmalaug, valulik punn või hommikul kokku kleepunud ripsmed võivad esmapilgul tunduda üsna sarnased. Tegelikult võivad nende sümptomite taga olla erinevad silmalaugude probleemid ning ka nende käsitlus on erinev.

Kõige sagedamini tekitavad segadust odraiva, rahetera ja blefariit ehk lauservapõletik. Kuidas neil vahet teha, mida saab kodus ise ette võtta ja millal tasub pöörduda silmaarsti poole?

Mis on odraiva?

Odraiva on silmalau äge ja tavaliselt valulik põletik, mille tagajärjel tekib silmalau servale või selle sisse punetav ja hell punn.

Sageli meenutab see väikest vistrikku ning võib põhjustada ka silmalau turset ja silma vesistamist. Tüüpiline on see, et valu on koondunud üsna selgelt ühte piirkonda.

Odraiva võib tekkida näiteks siis, kui bakterid põhjustavad põletiku ripsmekarva folliikulis või mõnes silmalau näärmes.

Odraivale on iseloomulikud:

  • üks konkreetne valulik ja punetav punn;
  • silmalau lokaalne turse;
  • hellus puudutamisel;
  • mõnikord kollakas või valkjas täpp punni keskosas;
  • vesine või ärritunud silm.

Enamik odraivasid paraneb aja jooksul iseenesest. Paranemist võib toetada sooja kompressiga, mida hoitakse suletud silmal mõne minuti jooksul mitu korda päevas.

Odraiva ei tohiks pigistada ega ise katki teha. See võib põletikku ärritada ja soodustada infektsiooni levikut.

Aga mis on rahetera?

Odraiva kõrval tasub teada veel üht väga sagedast silmalauprobleemi: rahetera.

Rahetera tekib siis, kui silmalau sees paiknev Meibomi nääre ummistub ning selle toodetav õline sekreet ei pääse enam tavapäraselt välja. Selle tagajärjel võib silmalau sisse kujuneda ümar moodustis.

Rahetera ja odraiva võivad välja näha sarnased, kuid üks oluline erinevus aitab neid sageli eristada.

Odraiva on tavaliselt valulik, rahetera aga enamasti mitte.

Rahetera võib alguses olla veidi punetav või tundlik, kuid aja jooksul jääb sageli alles tugevam ja üsna valutu sõlm silmalau sees.

Ka rahetera puhul kasutatakse sageli sooja kompressi ja õrna silmalau massaaži, mis võivad aidata ummistunud näärmel avaneda.

Mis on blefariit ehk lauservapõletik?

Kui ühe valuliku punni asemel on probleemiks pigem kogu silmalau serv, võib tegemist olla blefariidi ehk lauservapõletikuga.

Blefariit on levinud seisund, mille sümptomid võivad aja jooksul taanduda ja uuesti ägeneda. Probleem võib olla seotud silmalau serva bakteriaalse tasakaalu, nahahaiguste või Meibomi näärmete talitlushäirega.

Meibomi näärmed toodavad silma pisarakile jaoks olulist õlist sekreeti. See aitab vähendada pisarate liiga kiiret aurustumist. Kui näärmete töö on häiritud, võivad silmad muutuda kuivaks, ärritunuks ja kipitavaks.

Blefariidile võivad viidata:

  • punetavad või veidi turses silmalau servad;
  • sügelus ja põletustunne;
  • puru- või liivatera tunne silmas;
  • koorikud või helbed ripsmejuurte ümber;
  • hommikul kokku kleepunud ripsmed;
  • kuivad või tavalisest rohkem vesised silmad;
  • korduvad odraivad või raheterad.

Blefariit võib olla pikaajaline ja korduv probleem. Seetõttu on selle kontrolli all hoidmisel väga oluline regulaarne silmalaugude hügieen.

Odraiva, rahetera või blefariit: kuidas neil vahet teha?

Kõige lihtsam on vaadata, kas probleem on koondunud ühte konkreetsesse kohta või haarab suuremat osa silmalau servast.

Odraiva on tavaliselt üks konkreetne, punetav ja valulik punn.

Rahetera on silmalau sees olev tugevam moodustis, mis on sageli vähevalulik või valutu.

Blefariidi korral paiknevad punetus, ärritus ja koorikud laiemalt piki silmalau serva ning probleem kipub korduma.

Ainult sümptomite järgi ei ole siiski alati võimalik kindlat diagnoosi panna. Näiteks võib blefariit suurendada nii odraiva kui ka rahetera tekkimise tõenäosust.

Miks blefariit ja raheterad võivad olla omavahel seotud?

Silmalaugude sees asuvad kümned väikesed Meibomi näärmed, mille roll on silmapinna tervise jaoks väga oluline.

Need toodavad pisarakile välimist ehk õlikihti. Kui sekreet muutub liiga paksuks või näärme ava ummistub, ei pääse see enam korralikult silmalau servale.

Ühe näärme ummistumisel võib tekkida rahetera. Kui näärmete töö on häiritud ulatuslikumalt, võib see olla seotud blefariidi, Meibomi näärmete talitlushäire ja kuiva silma sümptomitega.

Seetõttu ei pruugi korduvalt tekkiv punn silmal olla lihtsalt juhus. Kui odraivad või raheterad kipuvad ikka ja jälle tagasi tulema, tasub uurida ka silmalaugude ja Meibomi näärmete seisundit.

Mida saab kodus ise teha?

Kerge odraiva, rahetera või blefariidi korral on üks olulisemaid võtteid soe kompress.

Aseta puhas soe, kuid mitte kuum kompress suletud silmalaule. Soojus aitab muuta Meibomi näärmetes oleva sekreedi vedelamaks ning võib soodustada ummistunud näärme avanemist.

Blefariidi korral on oluline ka silmalau servade regulaarne puhastamine.

Sümptomite ajal tasub vältida silmade hõõrumist ning jätta võimalusel ära silmameik ja kontaktläätsed.

Odraivat ega rahetera ei tohiks ise nõela, küünte või muude vahenditega avada.

Millal peaks silmaarsti poole pöörduma?

Kuigi paljud silmalaugude probleemid on healoomulised, ei tasu kõiki sümptomeid lihtsalt odraivaks pidada.

Arsti poole tasub pöörduda, kui:

  • turse või valu on tugev või süveneb;
  • punetus levib silmalault ümbritsevatesse kudedesse;
  • nägemine muutub häguseks või halveneb;
  • tekib tugev silmavalu või valgustundlikkus;
  • probleem ei parane või kestab pikalt;
  • odraivad või raheterad tekivad korduvalt;
  • sama silmalau piirkonda tekib korduvalt uus moodustis.

Eriti oluline on kiiremini abi otsida siis, kui valutab silm ise, mitte ainult silmalaug, nägemine muutub või silm muutub väga punaseks.

Miks võib nii väike silmaprobleem tunduda nii ebamugav?

Silm ja selle ümbrus on väga tundlik piirkond. Eriti tihedalt on närvilõpmetega varustatud sarvkest ehk silma eesmine läbipaistev osa.

Seetõttu võib isegi väga väike silmapinna ärritus tekitada tugeva võõrkeha-, kraapimis- või valutunde.

Kui aga terav silmavalu tekib korduvalt näiteks just hommikul silmi avades ning sellega kaasneb valguskartus või tugev pisaravool, ei pruugi põhjus olla üldse silmalau põletikus. Mõnel juhul võib selliste sümptomite taga olla sarvkesta probleem, mis vajab silmaarsti hinnangut.

Kõik punetavad silmalaud ei ole odraivad

Odraiva, rahetera ja blefariit on kõik sagedased silmalaugude probleemid, kuid nende tekkepõhjused ja sümptomid ei ole päris samad.

Kõige lihtsam rusikareegel on järgmine:

valulik üksik punn viitab pigem odraivale, valutu tugevam punn raheterale ning sügelev, ketendav ja laiemalt punetav lauserv blefariidile.

Silmalaugude regulaarne hügieen ja Meibomi näärmete hea talitlus mängivad nende probleemide ennetamisel ja kontrolli all hoidmisel olulist rolli.

Kui sümptomid korduvad, ei taandu või nendega kaasneb tugev valu või nägemise muutus, tasub lasta silmi spetsialistil kontrollida.

© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.

FLOW3 · VABANE PRILLIDEST

Tahad teada, kas Flow3 sinu silmadele sobib?

Flow3 uuring kliinikus — 39 € (tavahind 69 €) kuni 30. septembrini 2026. Kestus 60 minutit, Tallinn või Tartu.

Sinu andmeid ei jaga me kunagi kolmandate osapooltega.

Dr. Ants Haavel
Autor
Dr. Ants Haavel
Silmaarst, KSA Silmakeskuse juht

Dr. Ants Haavel on silmaarst ja KSA Silmakeskuse asutaja, kellel on üle 25 aasta kliinilist kogemust. Ta on läbi viinud üle 55 000 silmaoperatsiooni, sh Flow3 laserkorrektsioon, kuivsilma diagnostika ja ravi ning katarakti operatsioonid. Dr. Haavel on Eesti üks tunnustatumaid refraktiivsele kirurgiale spetsialiseerunud silmaarste. Ta on regulaarne delegaat rahvusvahelistel silmaarstide konverentsidel ning järgib oma töös tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid. Kõik KSA blogi meditsiinilised väited on tema poolt üle vaadatud.

Vaata kõiki artikleid →