Oled ehk näinud videot, kus kaamera liigub mööda metsarada või treppe, kuid pilt püsib sujuv. Sageli aitab seda saavutada kaamerastabilisaator ehk gimbal, mis tasandab liikumisega kaasnevat rappumist.
Midagi sarnast toimub ka meie kehas. Kõndides, joostes või pead pöörates liiguvad silmad nii, et saaksime vaadatavat objekti võimalikult stabiilselt näha. Selle taga on silmade ja sisekõrvas asuva tasakaaluelundi kiire koostöö.
Prillid lisavad sellesse süsteemi veel ühe teguri. Lisaks nägemise teravustamisele võivad prilliklaasid muuta kujutise suurust ja geomeetriat. Eriti uute klaasidega võib seetõttu tunduda, et põrand kaldub, trepiastmed paiknevad harjumatus kohas või ümbrus liigub pead pöörates veidi kaasa.
Kuidas silmad pea liikumist tasakaalustavad?
Proovi vaadata üht punkti seinal ja pöörata samal ajal pead aeglaselt paremale ning vasakule. Pilk suudab üldjuhul punktil püsida, kuigi pea liigub.
Seda aitab teha vestibulo-okulaarne refleks. Pea pööramisel liiguvad silmad vastassuunas, vähendades kujutise liikumist võrkkestal.
Süsteem ei tööta siiski ühe jäiga seadistuse järgi. Silmade vajalik liikumine sõltub muu hulgas vaadatava objekti kaugusest: lähedal asuva objekti jälgimine nõuab teistsugust kohandamist kui kaugusesse vaatamine. Just see paindlikkus aitab meil liikumise ajal ümbritsevat jälgida.
Miks võib prillidega pilt „ujuda“?
Prilliklaas muudab silma jõudva valguse teekonda. Miinusklaasid üldjuhul vähendavad ja plussklaasid suurendavad nähtava kujutise suurust.
Kui optilised tingimused muutuvad, peab nägemissüsteem nendega kohanema. Pea pööramisel ei pruugi silmade senine liikumine uue kujutise stabiilsena hoidmiseks kohe sobida. Kujutis võib võrkkestal veidi nihkuda ning inimesel tekib tunne, et paigal olev ümbrus liigub.
Seda kirjeldatakse sageli pildi „ujumisena“. Nähtus võib olla märgatavam siis, kui muutus on uus või kahe silma kujutised erinevad suuruse poolest.
See ei tähenda, et prillid rikuksid silmade loomuliku toimimise. Küll aga võib uus optiline olukord vajada harjumist.
Mida näitas 2–4% kujutise muutust uurinud katse?
California Ülikooli Berkeley teadlaste ja Meta Reality Labsi koostöös avaldatud uuringus osales 40 inimest. Nad kandsid spetsiaalseid katseklaase, mis vähendasid kujutist 2% või 4% võrra kas ühes või mõlemas silmas.
Osalejad tegid ülesandeid, mis hõlmasid pea liigutamist, visuaalset otsingut ja liikumise hindamist. Kujutist vähendavad klaasid suurendasid mõnes hinnatud aspektis ebamugavust. Sagedaste kaebuste hulka kuulusid pearinglus ja näiline ümbruse liikumine.
Uuring aitab mõista, miks võib ka väike optiline muutus olla tajutav. See ei tähenda, et 2–4% muutus põhjustaks kõigil pearinglust või et tavapärased prillid aeglustaksid sportimisel reaktsiooni. Uuringu tulemused käsitlesid eelkõige katsetingimustes kogetud ebamugavust ja tajumuutusi.
Miks on kohanemine liikumise ajal märgatavam?
Lugedes või arvuti taga istudes on pea sageli suhteliselt paigal. Kõndides ja sportides muutuvad aga pidevalt nii pea asend, pilgu suund kui ka vaadatavate objektide kaugus.
Seetõttu võib harjumatu nägemispilt just liikumisel rohkem tähelepanu tõmmata. Trepist laskudes tundub astme asukoht tavapärasest erinev või kiire peapöörde ajal tekib hetkeks õõtsumise tunne.
Uute prillidega kaasnevaid sümptomeid ja nende muutumist aja jooksul on uuritud ka eraldi. Seejuures on oluline arvestada, et inimeste kogemused erinevad ning esimestel minutitel tekkinud ebamugavus ei kirjelda tingimata pikaajalist prillikandmist.
Püsivat pearinglust või ebakindlust ei tasu siiski automaatselt prillide arvele kirjutada. Kui vaevused ei leevene või häirivad igapäevast liikumist, tasub pöörduda spetsialisti poole, et põhjus välja selgitada.
Milline nägemislahendus sobib aktiivse eluviisiga?
Prillide, kontaktläätsede ja laserprotseduuri vahel valides on oluline nii nägemise kvaliteet kui ka igapäevane mugavus.
Mõne inimese jaoks toimivad prillid hästi igas olukorras. Teine tunneb, et sportides segavad teda raamide liikumine, klaaside uduseks muutumine või vajadus prille pidevalt kohendada. Siis tasub arutada, milline lahendus sobiks tema tegevuste ja silmadega kõige paremini.
Kontaktläätsed on üks võimalus. Sobivuse korral võib kaaluda ka nägemise laserkorrektsiooni, mille käigus muudetakse sarvkesta kuju, et korrigeerida murdumisviga ja mis aitab näha ilma prillide ning kontaktläätsedeta.
KSA Silmakeskuses kasutatakse lühinägelikkuse korrigeerimiseks lõikevaba Flow3 laserprotseduuri. See, kas see on sobiv ka sinu silmadele, selgub põhjalikul sobivusuuringul.
Laserprotseduuri kaaludes on oluline rääkida läbi oodatav tulemus, taastumine ja võimalikud kõrvaltoimed. Seda ei saa lubada lahendusena igale pearingluse, tasakaalu või nägemismugavusega seotud probleemile.
Kui prillid piiravad sinu liikumisrõõmu, tasub alustada küsimusest: milline nägemislahendus sobib minu silmade ja eluviisiga? Sobivusuuring aitab sellele vastata ning teha otsuse sinu vajaduste põhjal.
