Kas su silmad karjuvad: “Aitab ekraanidest!”? Siit leiad leevenduse!

Olgem ausad – ekraanid on meie elu lahutamatu osa. Töö, suhtlus, lõputu scrollimine ja Netflixi maratonid on saanud uueks normaalsuseks. Kui oled vanuses 18–40, siis oled tõenäoliselt ka suur ekraaniguru. Liiga pikalt arvutiekraani vaadanuna võid päeva lõpuks tunda sügelevaid ja väsinud silmi, peavalu või hetkelist udust nägemist. See on tavaline “ekraaniküps” olek, mis neelab ka energiat.

Hea uudis on, et sa ei pea sellega leppima. Nutikate harjumustega saad oma silmade heaks nii mõndagi ära teha – ilma totaalse digipaastuta (sest kellel selleks aega on?).

Kas ekraanid kahjustavad märkamatult su silmi? Tee kiire enesekontroll – kas silmad annavad järgmiseid hädasignaale:

• Peavalud: tuimad valud meelekohtades.
• Udused hetked: kui pärast ekraani vaatamist tundub, et silmad vajavad n-ö taaskäivitust.
• “Sahara silmad”: kraapimis-, sügelus- või lihtsalt ebamugav tunne.
• Rasked ja väsinud silmad: nagu tahaksid magama jääda.
• Valgustundlikkus: kui ka tavaline valgus tundub liiga ere.
• Kaela ja õlavalu: sageli on süüdi ka kehv asend ekraani ees.

Kui noogutasid mõnele neist – siis su silmad vajavad pausi. Kuid silmapuhkus ei pea olema igav:

• Suuna pilk kaugusse ja pilguta aeglaselt: see on “mini-spaa” su silmadele. Iga poole tunni tagant vali oma vaateväljas kõige kaugem punkt (nt aknast väljas). Fokusseeri sinna – ja nüüd oluline samm, otse dr Ants Haaveli soovitus: pilguta aeglaselt ja teadlikult paar korda. Kaugele vaatamine koos pilgutamisega lõõgastab silmalihaseid ja mõjub nagu väike silmapuhkus. Mõtle endast kui rahulikust kotkast, kes valitseb oma kuningriiki ja pilgutab mõnusalt.
• Silmad on nagu sportlased: treeni neid. Silmad teevad maratoniväärilist tööd kogu päeva. Ära sunni neid pidevalt samale distantsile. Vaheta fookuspunkti – vaata lähedale, kaugusse, külgedele. Mitmekesisus hoiab silmalihased vormis.
• Pilguta rohkem: ekraane vaadates unustame tihtipeale pilgutamise, mis on loomulik niisutaja. Kleebi monitorile märge: “PILGUTA”. Harjuta seda teadlikult ja su silmad tänavad sind.

• Sinu töö tegemise koht mõjutab rohkem, kui arvad:

• • Ekraani kaugus: hoia see ühe käeulatuse kaugusel. Ülaosa olgu silmade kõrgusel või veidi allpool – õige asend aitab vältida kaelakrampe.
  • Peegeldused: ere valgus ja aknad on võivad olla vaenlased. Kui vaja, kasuta peegeldusvastast filtrit.
  • Fondid & ekraani heledus: tekst peab olema piisavalt suur ning loetav. Õhtuti kasuta seadmetel sinise valguse filtreid.
• Niisuta – seespidiselt ja maitsvalt: kui oled vedelikupuuduses, tunnevad seda ka silmad. Joo vett, aga lisa menüüsse ka mahlased viljad: arbuus, kurk, maasikad, mustikad. Need on vitamiinidest pakatavad, maitsvad ja silmasõbralikud!
• Kahe minuti paus: tõuse iga tund püsti, liigu 2 minutit, vaata eemale. Tundub väike asi, aga see töötab – hea kehale, silmadele ja ajule.

Ja kui “mugav nägemine” oleks... lihtsalt normaalne?

Kui need nipid ei aita, sest kannad prille või kontaktläätsi ja tunned ikka ebamugavust, siis oleks aeg mõelda püsivale lahendusele. See poleks lihtsalt läätsedest vabanemine, vaid ka sinu igapäeva – töö, loomingu, spordi jms – edendamine. Nutikad harjumused aitavad palju, aga kui mõtled vahel, milline võiks elu olla täiesti vaba prillidest või läätsedest – siis võib see olla tõeline murdepunkt. Uuri rohkem meie kodulehelt.

See blogipostitus on mõeldud informatiivsel eesmärgil ega asenda professionaalset meditsiinilist nõu. Kui sul on silmadega tõsiseid kaebusi, siis konsulteeri silmaarstiga.