Pärast 17 aastat prillide kandmist nädalaga kullipilguga nägijaks!
Seekordse persooniloo peakangelaseks on ülimalt inspireeriv KSA klient Kristina Knut, kes on oma 30-eluaasta jooksul muljetavaldavalt palju jõudnud korda saata! Teadmatusest, mida pärast keskkooli edasi teha, sündis põnev teekond – õppimine Lõuna-Taani Ülikoolis, 8 aastat Hiinas elamist ja kiire ronimine mööda karjääriredelit! Kuidas see kõik alguse sai? Ja mis tõi Kristina KSAsse? Loe lähemalt!
Pärast keskkooli läksid Sa õppima Lõuna-Taani väikelinna hiina keelt ja majandust. Miks selline valik? Kas teadsid juba siis, et tahaksid selle ümber oma karjääri kujundada?
Ma polnud ilmselt ei esimene ega viimane keskkooli lõpetaja, kellel polnud aimugi, mida oma eluga ette võtta. Toonane koolikeskkond soosis väga häid hindeid. Kui jutt aga lõpuks ülikoolini jõudis, mõistsin ma, et õppimise kõrvalt mul polnudki olnud aega, et mõelda, millega ma elus edasi tegeleda sooviksin. Kuna gümnaasiumiaastad möödusid vägagi etteaimatavas rutiinis, jõudsin vähemalt sellisele järeldusele, et tahaksin järgmises eluetapis midagi väga teistsugust proovida. See oli ka periood, kui Hiina rahvusvahelises meedias kuidagi väga palju positiivset kajastust leidis tänu Pekingis toimuvatele Olümpiamängudele, Hiina rekordilisele majanduskasvule ja Shanghai EXPO maailmanäitusele. Toona tundus nagu terve maailm jälgis imetlusega pealt, mis imega Hiina järgmisena hakkama saab.
Ma uurisin põhjalikult nii Eestis kui ka välismaa ülikoolides pakutavaid erialasid. Kui ma leidsin Lõuna-Taani Ülikooli programmi, mis oli segu tavalisest ärijuhtimisest ning hiina keele ja kultuuriõpingutest, siis kõik kuidagi kohe klikkis! See oli nii praktiline, aga samas eksootiline ja põnev!
Hiina vastu mul erilist huvi enne selle otsuse vastuvõtmist ei olnud. Lihtsalt teadustasin uudiseid lugedes, et seal on midagi põnevat aset leidmas. Mida rohkem ma aga hiina keelt õppisin, selle kohta lugesin ning inimestega suhtlesin, seda rohkem ka huvi kasvas. Kui ma lõpuks Shanghais maandusin, oli see nagu armastus esimesest silmapilgust! Peale oma esimest vahetusaastat Hiinas lubasin endale, et tulen tagasi.
Kristina oma jooksugrupiga Shanghais
Oled elanud ja töötanud 8 aastat Hiinas ehk kolisid väga noorelt teise maailma otsa ja totaalselt teise kultuuriruumi. Kui lihtne või keeruline oli „uue“ elu algus Hiinas?
Meid valmistati ülikoolis päris põhjalikult vahetusaastaks ette ehk vaimselt olin ma tegelikult väljakutseteks valmis. Esimesed pool aastat Hiinas olid ilmselt kõige keerulisemad. Kui algne vaimustus uuest elukohast üle läks, muutusid osad kultuurilised erinevused pisut ärritavaks.
Raamatust kommete lugemine ja nende omal nahal kogemine väga erinevad asjad. Eestlase vaatevinklist olid sealsed rahvamassid, müra ning toona väga ränk õhusaaste lisa stressifaktoriteks. Kulus mitu kuud, et päriselt sealset elurütmi tabada. Kui see barjäär ületatud sai, muutus elu kaugel Hiinas väga ägedaks.
Mis sind Hiina juures kõige rohkem võlus? Mis on olnud näiteks sinu lemmiklinn ja miks?
Elasin Shanghais kokku umbes 5 aastat ja pean seda oma lemmiklinnaks. See on senini minu silmis üks kõige erilisemaid linnu maailmas, kus võivad täituda kõik unistused, kus on võimalik tutvuda inimestega pea igast eluvaldkonnast ning mis on pidevas muutumises. Seda on raske sõnadesse panna, aga Shanghai on segu iidsest ja modernsest, Hiina traditsioonidest ning rahvusvahelistest trendidest.
Kindlasti pean ka ära mainima Pekingi, mis on kultuuri, muusika ja kunsti südameks Hiinas.
Kristina Hiinat avastamas – matkamas Hangzhous.
Mis oli sealses elukeskkonnas harjumatu või Eestiga võrreldes veider?
Eestiga võrreldes on kõige esimene erinevus muidugi see, kui palju inimesi igal pool on. Hiinas on populaarne ütlus “inimesi mägedena, inimesi meredena”, mis tähistab suuri rahvamasse ja see oli eriti esimestel kuudel vapustavaks kontrastiks. Tänavatel, metroos, ostukeskustes ja turul pidi omandama uued oskused – õppisin seal läbi suurte rahvamasside liikuma, end metroosse sisse pressima ja näiteks järjekorras oma kohta hoidma. Need on kõik asjad, mida Eestis, kus meil on nii palju isiklikku ruumi, me ehk instinktiivselt teha ei taipa.
Neil on ka kombed, mille juured on seotud Hiina traditsioonilise meditsiiniga. Näiteks kuuma keedetud vee joomine. Isegi suvel, kui väljas on 35 kraadi, on tavaline näha inimesi termosest kuuma vett joomas. Eestlased valivad pigem külma vee ning paluvad veel jääd ka lisada, aga Hiinas usutakse, et see pole kehale tervislik ja viib selle tasakaalust välja. See tähendas ka seda, et tihti serveeriti välismaalastest sõprade suureks üllatuseks kuumal suvepäeval õlut toasoojana.
Kuidas Sinu karjäär Hiinas alguse sai?
Kolisin pärast Shanghais elamist Pekingisse. Taani ülikoolidel on tihedad partnerlussuhted Hiina ülikoolidega ning leidsin topeltmagistri programmi innovatsioonijuhtimises. Umbes samal ajal võtsin endale eesmärgiks, et soovin töötada reklaamiagentuuris ning seda just Hiinas.
See oli põnev periood, kus paljud rahvusvahelised brändid investeerisid Hiina turgu ning sealsed agentuurid tootsid kõige loomingulisemaid kampaaniaid maailmas. Sain jala ühe saksa agentuuri ukse vahele, kus oli võimalus töötada väga ägeda rahvusvahelise tiimi ja klientidega. Eks sealt tundsingi, et mulle väga sobib selline keskkond ning tahaksin jätkata Hiinas töötamist.
Oled vaid 30-aastane, aga Sul on ülimalt muljetavaldav karjääriteekond. Mis valdkonnas töötad?
Ma töötan digiturunduses. Karjääri alguses soovisin väga loomeagentuurides töötada. Nagu eelnevalt mainisin, alustasin Pekingis ühes saksa päritolu agentuuris ning meie tiimi peamiseks kliendiks oli BMW China. Põhilised projektid olid seotud brändinguga ning tõime toona Hiina turule BMW lojaalsusprogrammi.
Hiljem liikusin sisuloome agentuuri Shanghais, kus kõige põnevamad projektid olid meil Taiwani arvutitootja Acer’iga. Käisin Brasiilias, New Yorgis ning Miamis neile reklaamiklippe filmimas ja sealt tekkis ka suur armastus videoproduktsiooni vastu.
Kuigi agentuurielu võib kõlada glamuurselt, siis reaalsuses on see üsna ränk töö. Eriti Hiinas, kus on väga tüüpiline nn “996” töömudel, mis tähendab seda, et tööl ollakse kella üheksast hommikul üheksast õhtuni ja seda kuus päeva nädalas. Aasia kliendid on väga nõudlikud ning oli üsna tüüpiline, et reede õhtul kell 9 nõutakse mõne idee või disaini ülevaatamist. Kui alguses pidasin töötegemist auasjaks ning hea meelega tegin ületunde, siis lõpuks hakkasid nii tervis kui ka sõprussuhted sellise elutempo all kannatama.
Ühel hetkel jõudis mulle kohale, et selline elustiil ei ole jätkusuutlik ja midagi peab mu elus muutuma. Liikusin agentuuridest start-up’ide maailma, seda kõigepealt Hiinas ning peagi täitub mul ühes Soome ettevõttes aasta. Eneselegi üllatuseks avastasin, et naudin B2B digiturundust märksa rohkem, kui suurtes agentuurides suurte klientidega tegelemist.
Kristina oma agentuuriga filmivõtetel Miamis
Otsustasid eelmisel kevadel tulla KSAsse prillidest vabanema. Kas sa ei kaalunud laserprotseduuri tegemist näiteks Hiinas? Miks valisid KSA?
Uurisin silmade laserprotseduuride võimalusi ka Hiinas, kuid mind hirmutas keelebarjäär. Võrdlesin küll erinevaid pakkumisi ning kliinikuid, kuid ei võtnud toonast otsingut kuigi tõsiselt. Shanghais on küll suurepäraseid kliinikuid ning arste, kuid see tundus täpselt selline protseduur, kus ma sooviksin suhelda arstidega emakeeles.
Kohe, kui olin ära planeerinud kahenädalase puhkuse Eestis, tuli meelde KSA kliinik. Mul oli paar peretuttavat seal sarnase protseduuri juba ette võtnud ning mulle meeldis, et KSA kodulehel oli protseduur detailselt lahti seletatud. Mulle meeldib põhjalik kodutöö ära teha ning KSA lehel oli piisavalt infot, mis süvendas usaldust kliiniku vastu.
Mis Sind lühinägelikkuse puhul kõige rohkem häiris? Mis andis viimase tõuke, et laserprotseduurile tulla?
Olen suur spordihuviline ning seetõttu eelistasin prillidele kontaktläätsesid, mis lasid mul ilma takistusteta tegutseda. Mu läätsede baaskumerus oli tavalisest pisut kõrgem ja sealsetes poodides ma seda tihti ei kohanud, seega üks väga spetsiifiline mure oli endale Hiinas ka sobivate läätsede leidmine.
Lisaks sain kanda vaid ühepäevaseid läätsesid, sest kuuajalised ärritasid silmi. Vahel oli päevi, kus silmad lihtsalt ei kannatanud kontaktläätsesid ja pidin prille kandma, mis olid sportimise ajal üsna piiravad. Küll libisesid nad ninalt maha või kattusid higi ja auruga. Ühesõnaga, olukord muutus üsna tüütuks. Viimaseks tõukeks oli see, kui selgus, et Hiina poodides olid läätsedel tarneprobleemid ning ma ei saanud oma läätsede varusid täiendada ja veetsin umbes 4 nädalat prille kandes. See oli piisavalt tülikas otsustamaks, et nüüd aitab!
Kas Flow 2.0 laserprotseduur vastas Su ettekujutusele?
KSA koduleht ja äge personal valmistas mind väga hästi protseduuriks ette. Teadsin teoorias, mida protseduurilt oodata ning sisenesin protseduuri päeval kabinetti täie südamerahuga. Pigem oli põnev jälgida, mismoodi see kõik sünnib! Protseduur oli kiire ja valutu ning KSA personal tegi protseduuri päeval mu olemise väga mõnusaks. Mulle õudselt meeldib, kui protseduuri ajal lahti räägitakse, mis järgmisena aset leiab ja miks midagi tehakse. See on küll arsti ja õdede jaoks igapäevane protseduur, aga patsiendi jaoks esimene kogemus ning pidev selgitamine ja suhtlus rahustab väga.
Kuidas sujus taastumine?
Mul oli kahenädalane periood, kus olin töölt vaba ning võtsin täiega aja maha, et rahulikult taastuda. Kuna teadsin, et paar esimest päeva pärast protseduuri vajavad silmad puhkust, siis valmistasin endale podcast’idest playlisti. Kuna silmad olid valguse suhtes üsna hellad, siis tõmbasin veel kodus akendele kardinad ette ja nii ma veetsingi paar esimest päeva “pimedas koopas” lihtsalt podcast’e kuulates. Nüüd sellele tagasi mõeldes, oli see tegelikult päris mõnus.
Lõpuks sain juba päikeseprille kandes väljas käia ning mul oli tunne, nagu näeksin kõike esimest korda. Päris võimas oli avastada, et näen kõiki detaile klaarilt oma silmadega! Ja umbes nädala möödudes oligi taastumisega ühelpool.
Mis on nüüd, kui silmad korras on, Su elus teisiti?
Tagantjärele on üllatav mõelda, kui palju aega ma kulutasin prillidele ja läätsedele mõtlemisele. “Mitu paari läätsesid on mul reisile vaja kaasa võtta, kas mul on ikka piisavalt palju läätsevedelikku, ega ma prille kuskile tööle või koju ei unustanud,” oli mu pidev sisekõne. Üks kõige jaburam hetk mu elus, mis oli seotud lühinägelikkusega, oli see, kui unustasin tudengina prillid Eestisse maha ja palusin vanematel postiga need endale Taani järele saata!
Nüüd on väga suureks eeliseks see, et ma ei pea enam oma päeva planeerima selle järgi, kas ja millal on mõttekam prille kanda või mõtlema, kas peaks hoopis läätsede kasuks otsustama. Nii äge on hommikul ärgata ja lihtsalt kohe tegutsema asuda! 🙂
Milline on olnud seni meeldejäävaim hetk Sinu “uue nägemisega”?
Mul on mitu sõpra, kes arvasid, et neil on perfektne nägemine. Pärast seda, kui käisin KSAs laserprotseduuril, olen nüüd mina see, keda kõik peavad “kullipilguga” nägijaks ning need “nägijad” on naljaga hakanud kaaluma, et ehk peaks samuti laseprotseduuri ette võtma. Neile ikka väga avaldab muljet, kui kaugelt ma ka kõige pisemat kirja näen lugeda ja tihti kutsutakse mind kontrollima, kas nad lugesid ikka õigesti. Väga huvitav on selles rollis olla, kui 17 aastat oled prillikandja olnud!
Kus näed oma elu tulevikus karjääri või personaalse elu mõttes? Eestis, Hiinas või kuskil kolmandas kohas?
Hmm, see on keeruline küsimus. Hetkel on elu mind Soome viinud ja see samm polnud mul üldse planeeritud. Igatsen küll väga Hiinat, aga samal ajal tunnen, et veidi vaheldust ja maailma nägemist on mulle kasuks. Ja seda eriti start-up’ide ja turunduse valdkonnas, kus praeguse tehisintellekti buumiga on palju uut ja põnevat toimumas.
Teisalt kaalun, et ehk on paras aeg pühendada pisut rohkem tähelepanu oma spordikirele, ning treenerikoolitus ette võtta. Vaatame, kuhu elu mind järgmisena viib!
Take our quick quiz to find your path to glasses-free living
Take our 2-minute test to see if laser eye surgery can unlock a new world of clear vision for you.