KSA Silmakeskuse optometristide ja arstini jõuavad tihtipeale küsimused, millele inimesed enim vastust soovivad enne kui otsustavad prillidest vabaneda. Tegime kokkuvõtte ning panime 5 kõige populaarsemat küsimust ja vastust kirja. Kui kaalud prillidest või kontaktläätsedest vabanemist läbi laserprotseduuri, siis soovitame kindlasti edasi lugeda!

“Olen nägemise korrigeerimisest unistanud juba aastaid, kuid varasemad protseduurid nõudsid pikka taastumist ning võitlusspordiga ei oleks saanud enam jätkata. Kui kuulsin, et KSA Silmakeskus teostab laserprotseduuri, mis korrigeerib nägemist laseriga ja ilma lõikuseta.

Juba kümme aastat on selge, et esineb seos arvutite üha laiema leviku ja nägemisprobleemide sagenemise vahel. Näiteks kurdavad arvutikasutajad üha enam kaugel asetsevate objektide hägususe, silmade kurnatuse ja väsimuse üle.

Vaktsineerimise nagu iga teisegi meditsiinilise proseduuri näidustust tuleb tõsiselt kaaluda. Tänapäeval teame, et kui soovime ohutut ja efektiivset meditsiinilist protseduuri läbi viia, tuleb sobilikke patsiente väga hoolikalt valida, neid enne harida ning sõlmida siis alati mõlemapoolne kirjalik teavitatud nõusolek.

Saskia töötab KSA-s kliendikonsultandina. Tema igapäevaseteks tööülesanneteks on klientidega telefoni ja e-maili teel suhtlemine ning silmauuringule aegade broneerimine. Lisaks on ta üks neist, kes pärast protseduuri kliendi heaolu eest hoolitseb.

Nagu Kristo ise ütleb, siis on tavaline, et loodussaadet tehes osutavad linnumehed jutu käigus mõnele linnule ning kui vanasti pidi Kristo tõdema, et „on jah mingi täpp seal puu otsas”, siis nüüd näeb ta nii taevas liuglevaid linde kui ka kõiki muid detaile.

Meditsiiniõde Ave Treier on KSA Silmakeskuses eriti eriline inimene, sest ta oli üks esimesi töötajaid. Ta oli meeskonnaliige isegi enne, kui kliinik üldse loodi. Mis on Avet 13 aastat KSA’s hoidnud? 

Probiootikumid ravisid 80 %-l uuringus osalenud lastel pähkliallergiat ja võivad tulevikus immuunsüsteemi stimuleerimisel vaktsiine asendada. Kaasaja meditsiin on hüljanud ühe inimkeha tähtsamaid süsteeme – bakterikolooniad, mis inimese soolestikus sümbioosis elavad.

2016 a. novembris avaldatud Korea teadustöö toob välja, et krooniliselt madal D-vitamiinitase veres tekitab lühinägelikkust ja inimestel, kes viibisid päevas viis ja enam tundi päikese käes, esines miinusprille harvem.

Head päikesekaitsevahendit leida on tõeline väljakutse. Enamik päikesekaitsevahendeid sisaldab inimese toodetud kemikaale, mis kaitsevad küll nahka päikesekiirte eest, kuid kahjustavad seda vaikselt seespidiselt.