Ilmselt on igal prilli- või läätsekandjal tulnud elus lühinägelikkuse tõttu ette nii mõnigi naljakas või piinlik moment, mille üle saab veel tagantjärgi naerda. Palusime KSA klientidel meenutada naljakaid hetki veel sellest ajast, kui nende elu saatis igapäevaselt prillide või läätsede kandmine ja midagi selle tõttu valesti läks.

KSA Silmakeskus alustas oma tegevust 2005. aastal. Sel teekonnal on olnud mitmeid nüansse, mis on aidanud kaasa keskuse arengusse, eristanud neid konkurentidest ja viinud taseme maailmaklassi. Selles avameelses intervjuus jagab KSA asutaja ja silmakirurg dr Ants Haavel keskuse sünnilugu ja edukat juhtimist.

Rahvusvaheliselt tuntud endine sumomaadleja Baruto ehk Kaido Höövelson tegi KSA Silmakeskuse Flow laserprotseduuri paar aastat tagasi ning meenutab, mismoodi ta vaid nädal pärast laseri all käimist juba MMA võistlusel osales. Kuigi taastumine oli alles pooleli, siis nägi ta selgelt ja murevabalt. „Võitsin tänu KSA’le!“ ütleb ta.

Ta on mägedes. Lumelauaga. Tuhiseb ohtu aimamata mäest alla. Tal olid kontaktläätsed silmas, sest mäel on optilisi prille väga ebamugav kanda. Ja siis see juhtus – üks kontaktläätsedest lendas silmast ära. Tema miinused olid korralikud – ühes silmas -2.75 ja teises -2.5. Prillikandjad teavad, et selliste miinustega ilma abivahendite selgelt ei näe midagi. Ka uduselt on pilt sedavõrd hägune, et silmanägemise peale loota ei saa. Ja siis lendas ka teine lääts minema! Lumisel mäel, kõrgel pilvede piirilt lumelauaga alla kihutades.

Pärast Flow laserprotseduuri tuleb võtta umbes nädal taastumiseks. Sel ajal on oluline palju puhata, lasta silmadel rahulikult olla, mitte neid liigselt pingutada või stressi tekitavate tööasjadega maadelda.

KSAs vabanes prillidest Liisa Ennuste, keda võib iseloomustada sõnadega ambitsioonikas, kõrge lennuga, särav, positiivne ja edukas.

Müoopiat ehk lühinägelikkust hakati esmakordselt tuvastama ja uurima 1950. aastatel. Tänaseks on sellest saanud üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma.

Üle poolte inimestest on näinud ereda valguse korral silme ees hõljuvaid kriipsukesi, täpikesi või ringikesi. Seda nimetatakse klaaskeha hõljumiks (inglise keeles vitreous floaters) ja üldjuhul on tegu normaalse füsioloogiaga, mis ei vaja sekkumist. Siiski, millal peaks hakkama muretsema?

Palmid, valge rannaliiv, helesinised laguunid ja lõpmatu päikesepaiste kõlab kui mõte ideaalsest puhkusest, kuid ühe Eesti paari jaoks on see igapäev. Juhani Särglepa ja tema kihlatu Katri Palmi seiklustega on paljud juba tänu sotsiaalmeediale tuttavad. Kes veel ei ole, siis tasub kindlasti noorte tegemistele pilk peale heita.

Floridas asuva Moffitt Cancer Center’i arst, Dr. Amber Orman on parim näide oma soovituslikust eluviisist. Tervisest ja energiast pakatav radioloogiaosakonna onkoloog kirjutab taimse toitumise efektiivsusest haigustega võitlemisel.