Ühe tantsija unistuse täitumine

Saage tuttavaks – Taimi on entusiastlik maailmarändur, kirglik tantsija ja akrojooga harrastaja. Päevad mööduvad tal kogukondlikke sündmusi korraldades ja õhtud tantsupõrandal Brasiilia Zouki või Bachata rütmis keereldes. Aastate jooksul oli aga midagi, mis tema elurütmiga kuidagi kokku ei sobinud – prillid ja kontaktläätsed.

Esimesed prillid sai Taimi viiendas klassis, mil oli tema sõnul üsna keeruline aeg nende ostmiseks, sest valik poes ei kõnetanud noort tüdrukut. Järgnes siiski 17 aastat pidevat nägemisabivahendite kasutamist. Tantsides eelistas ta kontaktläätsi, sest prillid lihtsalt ei püsinud peas, kui liikumine muutus intensiivseks. Akrojoogas, saunas või sõpradega spaad külastades tuli aga ilma prillide või läätsedeta olles arvestada, et nägemine ei ulatunud kaugemale kui mõned meetrid. Üks meeldejääv seik juhtus kord veekeskuses, kui Taimi veetorust alla lastes ühe läätse silmast kaotas. Dilemma: kas jätkata ühe läätselise maailmaga või võtta ka teine välja? “Naersin oma situatsiooni üle, aga samas see illustreeris hästi, kui tülikas prillide ja läätsedega elu tegelikult oli,” sõnab ta.

Kuidas unistusest sai tegelikkus

Silmade laserprotseduurist oli ta unistanud aastaid. Kindel soov oli läbida see oma kodulinnas, et vältida protseduurijärgselt pikka transporti. Valiku langetamisel sai otsustavaks ka lähedaste soovitus – KSA Silmakeskus, mis paistis tema jaoks silma mitte ainult professionaalsuse, vaid ka südamlikkusega. Sõbrannad olid rääkinud, kuidas personal uurib ka hiljem, kas kõik on hästi ning see kõnetas teda.

Unistuse täitumist toetasid kolm Taimile väga olulist inimest, kes oma lahkust suure südamega jagasid. Esmalt pani palli veerema tema India sõbranna, kes müüs oma kinnistu ja sai seeläbi toetada lähedase soovi. Talle lisandus Taimi kirjastajast parim sõber, kes pani samuti õla alla, sest jagab meie loo kangelannaga samu väärtushinnanguid. Loomulikult ei puudunud ka Taimi elukaaslane, kes nähes naise pühendumust, võttis paariks kuuks üürikohustuse täielikult enda kanda, et Taimi saaks vajaliku summa kokku koguda. See kõik liigutas teda nii väga ja suur tänutunne valdab tänaseni.

Taastumine: teised meeled, pusled ja väelaulud

Esimesed päevad peale protseduuri olid vaiksed ja rahulikud – silmad olid väsinud, kuid see andis võimaluse avastada teisi aistinguid. Mustikas justkui plahvatas kui seda hammustada ja vaarikas sulas suus. Sõbrad tulid külla – koos lauldi väelaule, pusiti puslet kokku panna ja söödi pannkooke. Nädala pärast oli naine tagasi tööl ja tantsutrennides. Kolme nädala pärast sõitis autoga.

Nägemine kui uus elu

Alguses oli Taimil endiselt komme enne magamaminekut “prille peast ära võtta”, mille peale ta naeris, kui taipas, et näeb ilma nendeta. “Nägin ka esimest korda tähti ja maagilisi virmalisi selgelt ning mugavalt. Pöörasin kõndides rohkem tähelepanu detailidele – kaugemad puuladvad, metsapõranda tekstuur, majade selged jooned ning nikerdused – nagu näeksin elu taas uuena,” kirjeldab ta elavalt.

Kui unistad laserprotseduurist, aga miski (näiteks hirm) sind tagasi hoiab, siis tea, et KSA-s võetakse sind Taimi sõnul hoole ja soojusega vastu. Taimil selgus protseduuri ajal veel vestlusest silmaarstiga, et neil on ühine armastus Taimaa vastu! “Tänan omalt poolt operatsiooniruumi arste, kelle liigutused nii pehmed ja hoolivad olid ning küsisid minu elu kohta küsimusi, et mul rahulik tunne oleks protseduuri ajal. Aitäh ka kõikidele sõbralikele optometristidele ning administraatoritele, kes mind iga kord soojalt vastu võtsid ning armsale inimesele, kes operatsioonijärgselt helistas, et küsida kuidas paranemine läheb. Tundsin suurt hoitust teie kõigi poolt!,” võtab Taimi oma kogemuse tänulikult kokku.