40ndates eluaastates hakkavad meie kõigi silmad vananema Umbes 40-aastaselt märkavad paljud, et tekkinud on nägemisprobleemid, mida varem kogetud pole. Mõnede jaoks on need kuivad silmad, enamuste jaoks aga presbüoopia ehk võimetus lähedalasetsevaid objekte selgelt näha. Mõlemad toovad omakorda kaasa silmade väsimise ning peavalu, eriti kui terve päeva arvuti taga istutakse. Kuigi silmade tervise määravad suures osas meie geenid, tõestavad hiljuti läbi viidud uuringud, et ka toitumisel ja meid ümbritseval keskkonnal on silmadele suur mõju. Vananedes väheneb silmaläätse elastsus ning kuigi paljud lükkavad lugemisprillide muretsemist üha edasi, vajame vananedes neid kõik – see on vältimatu. Looduse käigu vastu me võidelda ei saa, kuid on mitmeid viise, kuidas vananevate silmade eest hoolt kanda. 1. Üks tavapärane asi, mida paljud lugemisprille vajavad inimesed teevad, on endale ise määratud retseptiga prillide ostmine. Retsept valitakse tavaliselt tunde järgi. Tihti on aga valitud prillid liiga tugevad ning see võib silmade fokusseerimisvõime vähenemist kiirendada. Meeles peab ka pidama, et prillid, mida vajatakse lugemiseks, ei pruugi olla samad, mida vajatakse arvutiga töötamiseks. 2. Teadlased on viimasel ajal uurinud erinevaid meetodeid, kuidas noortel inimestel nägemishäireid ennetada ning seeläbi vananevate silmade tervist hoida. Ühes uuringus tõestati, et õues viibimine vähendab lastel müoopia ehk lühinägelikkuse tekke riski (loe sellest rohkem siin). Varajane müoopia teke võib põhjustada vananedes tugevat lühinägelikkust, mis võib omakorda kaasa tuua tõsiseid silmahaiguseid, nagu glaukoom või võrkkesta irdumine. 3. Veel üks epideemiana leviv silmaprobleem tuleneb liigsest arvuti kasutamisest – seda kutsutaksegi “arvuti vaatamise sündroomiks” (ingl. k computer vision syndrome). Silmade hoidmiseks tuleks silmi puhata iga 20 minuti järel, vaadates 20ks sekundiks 6 meetri (ehk 20 jala) kaugusele. Siin mõned näpunäited igas vanuses inimestele: Läätsekandjad peaksid silmaarsti juures kontrollis käima igal aastal. Diabeetikud peaksid silmakontrollis käima veelgi tihedamini. Regulaarne treening on hea vereringele. Nii saab organism rohkem hapnikku, mis on silmade tervise hoidmiseks vägagi oluline. Kanna kvaliteetseid päikseprille! Leia piisavalt aega magamiseks, sest...

Walk Your Talk, 6. köide Meie särasilmne konsultant Merike hoolitseb selle eest, et iga meie klient saaks enne lasersilmaoperatsiooni põhjaliku vastuse kõigele, mida ta vajab. Tema hääl on sõbralik hääl, mida kuulete, kui meile helistate. Mõnel kliendil võib isegi olla õnn näha vastuvõtul tema naeratavat nägu külla minnes! Merike ütles, et kuigi klientidel, kellega ta telefonis räägib ja kliinikus kohtub, on üldiselt sarnased küsimused ja probleemid, nõuavad need kaks suhtlemisviisi temalt väga erinevaid oskusi. «Kui näen klienti silmast silma, saan tema kehakeelest palju välja lugeda. Telefonis pean mõnikord aimama, kuidas nad end tunnevad ja mida nad mulle ei räägi, sest mul on ainult nende hääl, millest rääkida. Mis aitab tal meie klientidega ühendust saada, on tema enda laserprotseduuride kogemus. "Kuna olen ise silma laseroperatsiooni teinud, saan oma klientidele rääkida kõigest, mis operatsioonisaalis toimub, et nad teaksid, mida oodata. Ja ma räägin neile alati, kuidas protseduur muutis mu elu täielikult! Ma arvan, et see aitab neid tõesti rahustada. Operatsioonieelsest elust on Merikele enim meelde jäänud vihmasel päeval bussile jõudmine ja tunne, et uduste klaaside tõttu "lõpetaks kalakaussi". Ja kuidas tema halb nägemine ujumisel palju tüli tegi – mida ta teebki palju, sest see on olnud tema lemmikhobi väiksest peale. “19. jaanuar 2011 – kuupäev jääb mulle alatiseks meelde! See oli enne, kui KSA-sse tööle asusin. Kuigi olin protseduuri nii kaua oodanud, olin sel päeval päris närvis. Pärast operatsiooni sain aru, et olin liiga palju muretsenud. See kõik käis nii kiiresti – tundsin, et kirurg ei tee midagi minu silmadega, vaid millegagi klaasseina taga mu silmade lähedal. Kui dr Haavel ütles, et kõik on tehtud, pidin teda rahustuseks paluma, sest ma ei suutnud uskuda, kui kiire ja mugav kogu protseduur oli!“ «Võin ausalt, liialdamata öelda, et mu elu muutus sel päeval. Minu nägemine oli kehv juba põhikoolis ja mõtlesin, et pean...

Halvatud patsiendid suhtlevad oma õpilasi kontrollides Ajuteadlaste meeskond on näidanud, et mõned lukustatud sündroomiga inimesed suudavad vastata jah või ei küsimustele, laiendades oma õpilasi. Tavaliselt ei ole pupillid inimeste teadliku kontrolli all – see on näiteks silma osa, mis tõmbub tugevas valguses kokku –, kuid selle kontrolli õppimine ei nõua mingit koolitust, väidavad teadlased. Patsientide jaoks, kelle jaoks meetod töötab, suutis arvuti ja kaamera seadistus soovitud vastuse leida 67–84 protsenti ajast. Töörühm leidis algselt 1964. aasta uuringu, mis näitas, et inimeste silmad laienevad, kui nad teevad raskeid peast arvutamist. See pani meeskonna lõpuks välja töötama arvuti seadistuse, mis esitab patsientidele küsimuse ja näitab seejärel kahte võimalikku vastust järjest. Iga vastusega kaasneb peast arvutamise ülesanne. Teadlased ütlesid patsientidele, et nad peavad probleemiga tegelema vaid soovitud vastuse saamiseks. Silmade laiendamiseks piisab vaid probleemi kallal töötamisest. Patsient ei pea probleemi õigesti lahendama või isegi probleemi lõpuni saama. Saidilt  www.popsci.com/science/article/2013-08/paralyzed-patients-communicate-controlling-their-pupils