KSAs vabanes prillidest Liisa Ennuste, keda võib iseloomustada sõnadega ambitsioonikas, kõrge lennuga, särav, positiivne ja edukas.

Müoopiat ehk lühinägelikkust hakati esmakordselt tuvastama ja uurima 1950. aastatel. Tänaseks on sellest saanud üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma.

Üle poolte inimestest on näinud ereda valguse korral silme ees hõljuvaid kriipsukesi, täpikesi või ringikesi. Seda nimetatakse klaaskeha hõljumiks (inglise keeles vitreous floaters) ja üldjuhul on tegu normaalse füsioloogiaga, mis ei vaja sekkumist. Siiski, millal peaks hakkama muretsema?

Palmid, valge rannaliiv, helesinised laguunid ja lõpmatu päikesepaiste kõlab kui mõte ideaalsest puhkusest, kuid ühe Eesti paari jaoks on see igapäev. Juhani Särglepa ja tema kihlatu Katri Palmi seiklustega on paljud juba tänu sotsiaalmeediale tuttavad. Kes veel ei ole, siis tasub kindlasti noorte tegemistele pilk peale heita.

Floridas asuva Moffitt Cancer Center’i arst, Dr. Amber Orman on parim näide oma soovituslikust eluviisist. Tervisest ja energiast pakatav radioloogiaosakonna onkoloog kirjutab taimse toitumise efektiivsusest haigustega võitlemisel.

Vaktsineerimise nagu iga teisegi meditsiinilise proseduuri näidustust tuleb tõsiselt kaaluda. Tänapäeval teame, et kui soovime ohutut ja efektiivset meditsiinilist protseduuri läbi viia, tuleb sobilikke patsiente väga hoolikalt valida, neid enne harida ning sõlmida siis alati mõlemapoolne kirjalik teavitatud nõusolek.

Silmavõrkkest kogupaksusega alla 1 millimeetri on väga tähtis silmastruktuur silmapõhjas, kus asub miljoneid närvirakke ja närvikiudusid. Selle võrgustiku abil edastatakse esmane info ümbritsevast meie peaajus asuvasse nägemiskeskustesse.

Meditsiiniõde Ave Treier on KSA Silmakeskuses eriti eriline inimene, sest ta oli üks esimesi töötajaid. Ta oli meeskonnaliige isegi enne, kui kliinik üldse loodi. Mis on Avet 13 aastat KSA’s hoidnud? 

Probiootikumid ravisid 80 %-l uuringus osalenud lastel pähkliallergiat ja võivad tulevikus immuunsüsteemi stimuleerimisel vaktsiine asendada. Kaasaja meditsiin on hüljanud ühe inimkeha tähtsamaid süsteeme – bakterikolooniad, mis inimese soolestikus sümbioosis elavad.

2016 a. novembris avaldatud Korea teadustöö toob välja, et krooniliselt madal D-vitamiinitase veres tekitab lühinägelikkust ja inimestel, kes viibisid päevas viis ja enam tundi päikese käes, esines miinusprille harvem.