Pähklid – suure rasvasisaldusega tervislik toit
Oma hiljutises postituses kirjutasime, et silmade mugavuse nimel on vaja, et keha sisaldab küllaldaselt häid rasvavarusid, mis muuhulgas toidavad nii silmaniisustuse süsteemi ning varustavad vajalikke komponentidega närvirakke ja – kiudusid. Ilma hea rasvata pole suurepärast nägemist ega mugavaid silmi!
Paljud inimesed usuvad, et rasvumist, vähki ja südamehaigusi põhjustab rasv ja söövad seetõttu kana ilma nahata, rasvatut majoneesi ja pastat. Kahjuks on madala rasvasisaldusega teraviljatoodetel ja vähese rasvasisaldusega loomsetele toiduainetel põhinev toitumine hea tervise säilitamiseks liiga madala fütokemikaalide sisaldusega. Need inimesed saavad liiga vähe mineraale ja tervislikke rasvu. Olulised on rasvade liik ja nende allikas.
Toored pähklid, seemned ja avokaado on samuti rasvarikkad toiduained, kuid nad sisaldavad tervislikke rasvu, mis on kasvamiseks ja arenguks vajalikud, samuti sisaldavad nad rohkelt toitaineid. Nende toitude tarbimine tagab võimsa kaitsekilbi haiguste vastu. Tulemused on lausa hämmastavad, näiteks ühes uuringus oli meestel, kes sõid tooreid pähkleid, südameinfarkti risk poole väiksem kui meestel, kes ei söönud pähkleid (1).
On tõestatud, et tooreste pähklite ja seemnete söömine vähendab riski surra ükskõik millisel põhjusel, pikendades seeläbi eluiga. Selline tulemus saadi erinevate inimgruppide puhul, kaasa arvatud valge nahavärviga inimeste, afroameeriklaste ning vanurite puhul (2) .
Pähklite ja seemnete söömine tagab meile pikema elu ja ennetab nii südamehaigusi kui vähki. Kreeka pähklite, mandlite, pistaatsiapähklite, päevalilleseemnete, linaseemnete ja mitmete teiste pähklite ja seemnete söömine on meie ja eriti meie laste jaoks parim viis meie jaoks vajalike tervislike rasvade saamiseks otse looduse maitsvast ja saastamata allikast.
Inimesed ja teised primaadid on looduse poolt loodud imetajateks, kes söövad pähkleid. Peaksime need toidud oma rahva toidupüramiidis kõrgele kohale paigutama. Kahjuks on valitsuse poolt sponsoreeritud püramiidid tugevalt sotsiaalsete ja poliitiliste eelistuste poolt mõjutatud ning ei põhine teaduskirjandusel. Kui lapsed enamuse asendamatutest rasvadest toorestest pähklitest ja seemnetest omandavad, saavad nad lisaks tervislikele rasvadele ka suurel hulgal muid kasulikke mineraale ja antioksüdante.
Umbkaudu 1 protsendil lastest esinev maapähkliallergia (tegelikult on tegu kaunviljaga) on viimasel ajal arenenud riikides väga palju sagenenud ja allergiad puu otsas kasvavate pähklite suhtes, mida esineb küll harvemini, on samuti hakanud sagenema. Teadusuuringud on allergiate esinemise sagenemist seostanud vaktsiinide kõrvalmõjudega või antibiootikumide kasutamisega varajastel eluaastatel, liiga lühiajalise rinnapiimaga toitmisega või selle puudumisega, liiga varase tahkele toidule üleminekuga ja pähklite röstimisega (3, 4) .
Samas tuletame meelde, et pähklid on eriti energiamahukad ja kui kustutate nendega niisama nälga või viidate pähklite seltsis näiteks kinos aega, siis hiljem on teil kõvasti tegemist, et saada lisakilodest lahti. Optimaalne pähklite kogus täiskasvanule ja lapsele on umbes üks omaenda peotäis päevas.
Viidatud artiklid:
1. Albert CM, Gaziano JM, Willett WC, Manson JE. Nut consumption and decreased risk of sudden cardiac death in the Physicians’ Health Study. Arch Intern Med 2002;162( 12): 1382–1387.
2. Sabate J. Nut consumption, vegetarian diets, ischemic heart disease risk, and all-cause mortality; evidence from epidemiologic studies. Am J Clin Nutr 1999;70( 3 Suppl): 500S-503S. Hu FB, Stampfer MJ. Nut consumption and risk of coronary heart disease: a review of epidemiologic evidence. Curr Atheroscler Rep 1999; l( 3): 204–209.
3. McKeever TM, Lewis SA, Smith C, et al. Early exposure to infections and antibiotics and the incidence of allergic disease: a birth cohort study with the West Midlands General Practice Research Database. J Allergy Clin Immunol 2002;109( l): 43–50. Holen E, Elsayed S. Why does the prevalence of allergy increase more in industrialized countries than in developing countries? Tidsskr Nor Laegeforen (Norway) 1999;119( 21): 3176–3177.
Film / Dr. Michael Greger: ” Pähklisööjad on tervemad ja elavad kauem.”
KAS SOBID LASEROPERATSIOONIKS?
Võta 1-2 minutit, tee kiirtest ja saad teada! Kui vastus on positiivne, kutsume sind sobivusuuringule TASUTA.