Viimasel ajal on mitmed lugejad ja silmaarstid küsinud meilt, kas tõesti on võimalik alandada kõrgenenud silmasisest rõhku vaid toitumise muutmisega. Püüame siin lühikeses postituses mõnele küsimusele vastata oma kogemuse ja avaldatud rahvusvaheliste teadusartiklite põhjal.
Oma hiljutises postituses kirjutasime, et silmade mugavuse nimel on vaja, et keha sisaldab küllaldaselt häid rasvavarusid, mis muuhulgas toidavad nii silmaniisustuse süsteemi ning varustavad vajalikke komponentidega närvirakke ja -kiudusid. Ilma hea rasvata pole suurepärast nägemist ega mugavaid silmi!
Juba kümme aastat on selge, et esineb seos arvutite üha laiema leviku ja nägemisprobleemide sagenemise vahel. Näiteks kurdavad arvutikasutajad üha enam kaugel asetsevate objektide hägususe, silmade kurnatuse ja väsimuse üle.
Vaktsineerimise nagu iga teisegi meditsiinilise proseduuri näidustust tuleb tõsiselt kaaluda. Tänapäeval teame, et kui soovime ohutut ja efektiivset meditsiinilist protseduuri läbi viia, tuleb sobilikke patsiente väga hoolikalt valida, neid enne harida ning sõlmida siis alati mõlemapoolne kirjalik teavitatud nõusolek.
11-liikmeline delegatsioon KSA Silmakeskusest osales 7-11 oktoobril Euroopa Refraktiiv- ja Kataraktikirurgia XXXV kongressil Lissabonis. Tegemist oli aasta tähtsaima teadus- ja tehnoloogiamiitinguga meie kitsal erialal.
Saskia töötab KSA-s kliendikonsultandina. Tema igapäevaseteks tööülesanneteks on klientidega telefoni ja e-maili teel suhtlemine ning silmauuringule aegade broneerimine. Lisaks on ta üks neist, kes pärast protseduuri kliendi heaolu eest hoolitseb.
Keemiku haridusega edukas ärimees ja keskkonnaaktivist Marek Strandberg kirjutab piimavalgust tekkivatest kasomorfiinidest – peptiididest, millel on opioididega sarnane sõltuvust tekitav mõju. Autor arvab ka, et kui lugeda kokku need käibed ja kasumid ja toetused ja heaolu, mida saavad piimatööstused, siis on ka arusaadav, et selle valla kasusaajad teevad endast kõik, et nende võimalus oma tooteid müüa säiliks.
Nagu Kristo ise ütleb, siis on tavaline, et loodussaadet tehes osutavad linnumehed jutu käigus mõnele linnule ning kui vanasti pidi Kristo tõdema, et „on jah mingi täpp seal puu otsas”, siis nüüd näeb ta nii taevas liuglevaid linde kui ka kõiki muid detaile.
Silmavõrkkest kogupaksusega alla 1 millimeetri on väga tähtis silmastruktuur silmapõhjas, kus asub miljoneid närvirakke ja närvikiudusid. Selle võrgustiku abil edastatakse esmane info ümbritsevast meie peaajus asuvasse nägemiskeskustesse.
Meditsiiniõde Ave Treier on KSA Silmakeskuses eriti eriline inimene, sest ta oli üks esimesi töötajaid. Ta oli meeskonnaliige isegi enne, kui kliinik üldse loodi. Mis on Avet 13 aastat KSA’s hoidnud?
® KSA Silmakeskus | Tegevusload: L04236, L07200 | Privaatsuspoliitika | Küpsised | Kodulehe disainis ja arendas LiveseySolar