Kas lühinägelikkusest on saamas epideemia?
Müoopiat ehk lühinägelikkust hakati esmakordselt tuvastama ja uurima 1950. aastatel. Tänaseks on sellest saanud üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma.
Müoopiat ehk lühinägelikkust hakati esmakordselt tuvastama ja uurima 1950. aastatel. Tänaseks on sellest saanud üks enamlevinumaid nägemishäireid üle kogu maailma.
Kas sina oled üks neist inimestest, kellel on kogu aeg kiire ning seetõttu tuleb elukvaliteedi tõstmiseks vajalikud tegevused-toimingud edasi lükata? Siin on sulle mõned konkreetsed nõuanded, kuidas aega paremini juhtida.
Üle poolte inimestest on näinud ereda valguse korral silme ees hõljuvaid kriipsukesi, täpikesi või ringikesi. Seda nimetatakse klaaskeha hõljumiks (inglise keeles vitreous floaters) ja üldjuhul on tegu normaalse füsioloogiaga, mis ei vaja sekkumist. Siiski, millal peaks hakkama muretsema?
See on küsimus, mille üle vaevavad pead tõenäoliselt enamus lühinägelikke inimesi. Prillid on küll stiilsed, kuid siiski on nendega nägemisulatus väga piiratud. Nõu annab KSA Silmakeskuse asutaja ja silmaarst dr Ants Haavel.
See on küsimus, mida enamik lühinägelikest inimestest mõtleb. Prillid võivad olla stiilne aksessuaar, kuid nende nägemisulatus võib olla piiratud. Kontaktläätsed võimaldavad rohkem vabadust, kuid need on silmadele kahjulikumad. Laser silmaoperatsioon tundub kallis ja hirmutav. Mida teha? KSA Vision Clinicu asutaja, silmaarst dr Ants Haavel annab nõu.
On juba teada-tuntud tõsiasi, et aasta alguses on spordiklubides palju uusi inimesi, kes kõik on andnud endale pühaliku tõotuse – teha rohkem trenni ning olla füüsiliselt aktiivsem. Uduse nägemisega võib spordiklubis aga päris väljakutsuv olla, sest ebamugavaid situatsioone on mitmeid.
Kas teadsite, et kui kahekordne Nobeli preemia laureaat Linus Pauling avaldas 1979 aastal oma raamatu "Cancer and Vitamin C", oli pool aastat peaaegu võimatu USA apteekidest C vitamiini osta? Raamat tekitas enneolematu huvi ja nõudluse selle toidulisandi järele. Ühe 20.sajandi silmapaistvaima teadlase poolt kirjutatud teos päädis mitmekümne aastaseid uuringuid, millega saavutati häid ja väga häid tulemusi erinevate haiguste ravimisel.
Palmid, valge rannaliiv, helesinised laguunid ja lõpmatu päikesepaiste kõlab kui mõte ideaalsest puhkusest, kuid ühe Eesti paari jaoks on see igapäev. Juhani Särglepa ja tema kihlatu Katri Palmi seiklustega on paljud juba tänu sotsiaalmeediale tuttavad. Kes veel ei ole, siis tasub kindlasti noorte tegemistele pilk peale heita.
Võrumaalt pärit Maris on elanud Euroopa eri paigus ja hetkel tiiruga tagasi Eestisse jõudnud. Elukutsena omandas ta optometristi hariduse ning tänu sellele on ta “prillindusega” päris palju eri nurkade alt kokku puutunud.
Laserprotseduur sobib ideaalselt 20-40 aastastele inimestele. Millega peaks arvestama inimene, kes teeb 3Flow laserprotseduuri vanemana kui 40 eluaastat?