Oled sa märgänud, et pärast pikemat tööpäeva arvuti taga, nutitelefoni sirvimist või raamatu lugemist hakkavad silmad kipitama, pilt muutub kergelt uduseks ja otsaesisesse või kulmudesse lööb tuim, ebamugav pingepeavalu? Paljud arvavad ekslikult, et tegemist on lihtsalt üldise väsimuse, unepuuduse või ekraanivalguse ärritusega. Tegelikult võib selle varjatud põhjuseks olla silma anatoomiline iseärasus – kaugnägevus ehk meditsiinilise nimetusega hüperoopia.
Kaugnägevus on laialdaselt levinud refraktsioonihäire, mis võib püsida aastaid varjatuna, sest noor ja elujõuline silm suudab seda silmalihaste pideva pingutamisega kompenseerida. Kuid sellel kompensatsioonil on oma hind.
Mis on kaugnägevuse füüsikaline ja anatoomiline põhjus?
Täiusliku optikaga silmas koonduvad sarvkesta ja läätse läbinud valguskiired täpselt silmapõhjale ehk võrkkestale, luues terava ja selge kujutise. Kaugnägevuse korral on aga silmamuna ees-taga telg anatoomiliselt pisut liiga lühike (tavapärase 23–24 mm asemel lühem) või sarvkest liiga lame.
Selle optilise nihke tõttu koonduvad valguskiired füüsikaliselt võrkkesta taha. Tulemuseks on pilt, mis oleks võrkkestale jõudes loomulikus olekus udune – eriti just lähikauguses asuvate objektide ja teksti vaatlemisel.
Peidetud kaugnägevus: Miks noored inimesed ebamugavust ei märka?
Erinevalt lühinägelikkusest suudavad noored ja keskealised inimesed kerget või mõõdukat kaugnägevust kaua varjata. Silmasisene läätse ümbritsev lihas – tsiliaarlihas – alustab automaatselt pildi teravustamist ehk akommodatsiooni. Lihas pingutab väsimatult ja muudab läätse kumeramaks, et lükata fookuspunkt võrkkestast ettepoole täpselt õigesse kohta.
Kuigi pilt muutub korraks teravaks, töötab silmalihas nagu pidevalt ülekoormatud mootor. Tundidepikkune pidev lihaspinge viibki järgmiste kaebusteni:
- Astenoopia ehk silmade väsimus: Kipitus, punetus ja raskustunne silmades.
- Pingepeavalud: Tugev pinge otsaeest, kulmudest või silmade tagant.
- Aeglustunud fokusseerimine: Arvutiekraanilt kaugusesse vaadates võtab pildi teravustamine paar sekundit aega.
Oluline erinevus: Kaugnägevus vs. Vanusekaugnägevus
Inimesed ajavad sageli segamini kaks täiesti erinevat nägemisomadust:
- Kaugnägevus (hüperoopia): Anatoomiline silmamuna lühidus, mis on olemas juba nooruses.
- Vanusekaugnägevus (presbüoopia): Silmasisese bioloogilise läätse loomulik jäigestumine ja elastsuse kadu, mis puudutab kõiki inimesi eranditult alates 40.–45. eluaastast.
Kui kaugnägelik inimene jõuab 40. eluaastateni, liituvad anatoomiline lühidus ja läätse jäigestumine, mistõttu vajadus lugemisprillide järele tekib märgatavalt varem ja kiiremini kui teistel.
Miks on noorte silmakontroll enne kooli kriitiline?
Enamik väikelapsi sünnib kerge kaugnägevusega, mis silmamuna kasvades tavaliselt ise taandub. Kuid kui säilib tugevam kaugnägevus, peavad silmalihased terava pildi saamiseks teostama tohutut pingutust.
Pidev ülemäärane akommodatsioon võib käivitada silmade kõõrdvaatamise ehk akommodatiivse esotroopia. Samuti võib aju hakata ignoreerima nõrgema silma signaali, mis viib amblüoopia ehk laisa silma tekkeni. Seetõttu on regulaarne silmakontroll enne kooliminekut erakordselt oluline!
Kuidas kaugnägevust korrigeeritakse?
- Prillid ja kontaktläätsed: Plussmärgiga (+) koondavad läätsed murravad valgust tugevamini ja nihutavad fookuse võrkkestale.
- Refraktsiooniline läätsevahetus (RLE): Vanemas eas sobiv lahendus, kus naturaalne lääts asendatakse tehisläätsega.
- Püsiv lahendus KSA Silmakeskuses: Aktiivse elustiiliga 18–45-aastastele inimestele on parimaks lahenduseks 100% puutevaba Flow3 laserprotseduur. Flow3 käigus kujundab täppislaser sarvkesta keskosa sujuvalt kumeramaks. Kuna protseduuri käigus ei tehta kirurgilisi lõikeid ega mehaanilist klappi, säilib sarvkesta loomulik tugevus ja pisarakile stabiilsus.
Loe täpsemalt kaugnägevuse ja selle korrigeerimise kohta meie põhjalikust Kaugnägevuse teemajuhisest, tee tasuta e-kiirtest või broneeri põhjalik KSA Flow Audit silmauuring Tallinnas või Tartus!
