Kas oled hommikul peeglisse vaadates avastanud, et üks või mõlemad silmad on muutunud leekivpunaseks? Või oled tunda saanud piinavat torkimist, nagu oleks lauba alla sattunud peotäis liiva? Punane silm on üks levinumaid põhjuseid, miks inimesed silmaarsti või apteekri poole pöörduvad.
Kui aga enamasti peetakse punetust süütuks külmetuseks või väsimuseks, siis tegelikkuses võib selle taga peituda nii kergesti nakkav viirus, bakteriaalne infektsioon kui ka ohtlik sarvkesta kahjustus.
Selles artiklis vaatleme lihtsas keeles, mis silmapinnal tegelikult toimub ja selgitame, millal on tegemist kiiret abi vajava hoiatusmärgiga.
Mis juhtub silmapinnal, kui see punaseks muutub?
Silmamuna valget osa katab ülilahke ja läbipaistev limaskest, mida nimetatakse konjunktiiviks ehk sidekestaks. Normaalolukorras on sidekestas asuvad mikroskoopilised veresooned peaaegu nähtamatud.
Kui aga silmapind sattub ärrituse, bakteri, viiruse või allergeeniga kontaktis, reageerivad need veresooned kaitsemehhanismina – need laienevad ja täituvad verega. Tulemuseks ongi punetav ja põletikuline silm. Seda seisundit nimetatakse meditsiinis konjunktiviidiks ehk sidekesta põletikuks.
Tundmatud vaenlased: Kuidas eristada nelja peamist tüüpi?
Põletikulise silma õige ravi sõltub täielikult sellest, mis põletiku tekitas. Vale ravim võib sümptomeid hoopis süvendada:
Bakteriaalne konjunktiviit. Silmast eraldub paks, kollakas või rohekas kleepuv mäda. Hommikul ärgates võivad silmalaud olla sõna otseses mõttes kokku kleepunud. See tüüp nõuab sageli retseptiga antibiootikumitilku.
Viiruslik konjunktiviit. Eritis on vesine ja selge, silmad kipitavad ja lauad on turses. See liitub sageli tavalise külmetushaiguse või viirusega ning on ülinakkav. Viiruslik põletik levib kergesti käte ja käterätikute kaudu ühest silmast teise ning pereliikmetele.
Allergiline konjunktiviit. Peamine märksõna on intensiivne sügelus. Punetavad mõlemad silmad, esineb vesist eritus ning tihti kaasneb sellega allergiline nohu. Allergiline põletik ei ole nakkav.
Kontaktläätsede ärritus ja kuivus. Pikalt kantud läätsed takistavad hapniku pääsu sarvkestani ja tekitavad mikroärritusi, mis muudavad silma krooniliselt punaseks ja vastuvõtlikuks nakkustele.
🚨 Punased lipud: Millal tuleb tormata silmaarsti juurde?
Kuigi tavaline sidekesta põletik möödub õige hooldusega mõne päevaga, on olemas hoiatusmärgid, mida ei tohi kunagi eirata:
- Tugev ja piinav silmavalu (tavaline konjunktiviit tekitab pigem ebamugavust ja kipitust, mitte teravat valu).
- Terav valguskartlikkus (fotofoobia) – valgus teeb silmale haiget.
- Nägemise halvenemine või udusus, mis ei kao silma pilgutamisel.
- Erineva suurusega pupillid või tuhmiks muutunud sarvkest.
- IGA punane silm kontaktläätse kandjal! Läätsekandja punane silm võib viidata ohtlikule sarvkesta haavandile ehk keratiidile, mis võib ravituseta ohustada nägemist u tundide jooksul.
Kontaktläätsedest tekitatud nõiaring ja püsiv lahendus
Kui kannad kontaktläätsi ja võitled korduvalt punaste ning ärritunud silmadega, on põhjuseks sageli läätsede poolt tekitatud hapnikupuudus ja pisarakile häirumine. Lääts toimib silmas nagu võõrkeha, kogudes pika päeva jooksul enda alla baktereid ja sadestisi.
KSA Silmakeskuse 100% puute- ja lõikevaba Flow3 laserprotseduur pakub siin püsivat vabastust. Kuna Flow3 protseduuri käigus ei tehta sarvkestale ühtegi sisselõiget ega klappi, säilib silmapinna loomulik tugevus ja tundenärvide võrgustik. Läätsedest vabanemine taastab silma loomuliku hapnikuvarustuse ja pisarakile stabiilsuse, lõpetades korduva punetuse ja põletike ringi.
Soovid rohkem teada ja oma silmatervist kontrollida?
📖 Loe põhjalikku teemajuhendit: Tutvu meie üksikasjaliku meditsiinilise artikliga KSA Silmapõletiku ja konjunktiviidi teemajuhis veebilehel ksa.ee.
🩺 Kontrolli oma silmade tervist: Kui soovid veenduda oma sarvkesta ja silmapinna tervises või uurida, kas oled sobilik prillidest ning läätsedest vabanemiseks, broneeri aeg KSA Flow Audit silmauuringule ksa.ee broneerimissüsteemis.
