Õhtul ei olnud midagi märgata, kuid hommikul vaatab peeglist vastu punetav silm. Esimene mõte on sageli, et küllap sai liiga kaua ekraani vaadatud või jäi ööuni lühikeseks. Siis hakkad tähele panema ka muud: kas silm kipitab, sügeleb või hoopis valutab? Kas näed sama selgelt kui eile?
Just need tähelepanekud aitavad mõista, kui kiiresti on vaja abi otsida. Punetuse tugevus üksi ei näita, kui tõsine on selle põhjus. Silmavalgel olev erepunane laik võib olla valutu verevalum, kuid punetusega kaasnev silmavalu, valguskartus või nägemise halvenemine vajab kiiret arstlikku hindamist.
Millal vajab punane silm kiiret abi?
Enne võimalike põhjuste juurde jõudmist tasub teada sümptomeid, millega ei tohiks ootama jääda.
Pöördu viivitamatult erakorralise silmaabi poole, kui punetusega kaasneb:
- tugev silmavalu;
- nägemise järsk halvenemine;
- valguskartus ehk valgus teeb silmale haiget;
- tugev peavalu koos iivelduse või oksendamisega;
- pupillide uus, märgatav suuruse erinevus.
Kiiret abi vajab ka silmavigastus või silma sattunud kemikaal. Kemikaali korral alusta kohe silma loputamist rohke puhta leige veega ja otsi erakorralist abi.
Kui kannad kontaktläätsi ja silm muutub punaseks, eemalda läätsed ning otsi samal päeval silmaarsti abi. Läätsekandjal tuleb välistada sarvkestapõletik, mis võib ohustada nägemist.
Miks silm üldse punaseks muutub?
Silmavalget katab õhuke läbipaistev limaskest ehk sidekest. Selle väikesed veresooned muutuvad laienedes nähtavamaks ning silm hakkab punetama. Nii võib juhtuda näiteks ärrituse, allergia või põletiku korral.
Mõnikord on aga punetuse taga väikese pindmise veresoone lõhkemine. Siis tekib silmavalgele selgepiiriline punane laik.
Seega on punane silm sümptom, millel võib olla mitu põhjust. Õige ravi valimiseks on vaja teada, mis punetuse tekitas.
Silm sügeleb, vesitseb või on rähmane: millele see võib viidata?
Sügelus võib viidata allergiale
Kui mõlemad silmad sügelevad ja vesitsevad ning samal ajal ajab aevastama või nina jookseb, võib põhjuseks olla allergia. Allergiline sidekestapõletik ei ole nakkav.
Silmade hõõrumine võib ärritust suurendada. Leevendust võivad pakkuda jahe kompress ning sobivad allergiaravimid, mille valikul aitab apteeker või arst.
Vesitsemine ja kipitus võivad kaasneda viirusliku põletikuga
Viiruslik sidekestapõletik võib tekkida koos nohu või kurguvaluga. Silmad kipitavad, vesitsevad ja võivad tunduda liivased. Põletik võib alata ühest silmast ning levida teise.
Nakkuse leviku vähendamiseks pese sageli käsi, väldi silmade puudutamist ja kasuta eraldi käterätti. Antibiootikumitilgad viiruse vastu ei aita.
Kleepuv eritis võib viidata bakteriaalsele põletikule
Kollakas või rohekas eritis ning hommikul kokku kleepunud ripsmed võivad viidata bakteriaalsele sidekestapõletikule. Vajaduse korral määrab arst antibiootikumitilgad või -salvi, kuid kergem põletik võib paraneda ka ilma antibiootikumita.
Ainuüksi eritise või punetuse järgi ei saa põhjust kindlalt diagnoosida: eri seisundite sümptomid võivad kattuda.
Kipitus ja liivatera tunne võivad olla seotud kuivusega
Kuivad silmad võivad kipitada, punetada ja tekitada tunde, nagu oleks midagi silma sattunud. Ebamugavust võivad süvendada pikad ekraanipäevad, kuiv siseõhk või kontaktläätsede kandmine.
Korduvaid vaevusi tasub lasta hinnata, et selgitada välja nende põhjus ja leida sobiv leevendus. Kontaktläätsekandja uus punetav silm vajab siiski kiiret kontrolli, isegi kui esialgu tundub põhjuseks olevat kuivus.
Mida tähendab erepunane laik silmavalgel?
Väike pindmine veresoon võib lõhkeda näiteks pärast köhimist, aevastamist või silma hõõrumist. Tekkinud sidekestaalune verevalum võib välja näha ehmatav, kuid tavaliselt ei põhjusta see valu ega halvenda nägemist.
Enamasti taandub verevalum ise ühe kuni kahe nädalaga. Kui see kordub, tasub rääkida arstiga ja kontrollida vererõhku. Vigastuse järel tekkinud verevalum või sellega kaasnev valu ja nägemishäire vajab kiiremat hindamist.
Kuidas punetavat silma kodus leevendada?
Kui silm on kergelt ärritunud, nägemine ei ole muutunud ning puuduvad valu ja muud ohumärgid, võivad ebamugavust leevendada mõned lihtsad võtted:
- Väldi silmade hõõrumist ja pese enne silmade puudutamist käsi.
- Aseta suletud silmalaugudele puhas jahe kompress.
- Küsi apteekrilt nõu niisutavate silmatilkade valimiseks.
- Eemalda ripsmetele kogunenud eritis õrnalt puhta, keedetud ja jahutatud veega niisutatud padjakesega. Kasuta kummagi silma jaoks eraldi padjakest.
- Ära jaga teistega käterätte ega silmakosmeetikat.
Kummeliteed ei tasu silma tilgutada ega sellega silma loputada: see võib silma ärritada ja põhjustada allergilist reaktsiooni. Samuti ära alusta omal käel varasemast üle jäänud retseptiravimitega. Ravi sõltub punetuse põhjusest.
Kui vaevused süvenevad või mõne päeva jooksul ei leevene, pöördu arsti poole. Valu, valguskartuse või nägemise muutuse tekkimisel otsi abi kohe.
Kui silmade punetus kipub korduma
Kui silmad on õhtuti sageli punased, läätsed muutuvad ebamugavaks või sirutad käe järjest sagedamini silmatilkade järele, tasub põhjus välja selgitada.
Korduvate vaevuste korral saad pöörduda KSA silmaarsti vastuvõtule, kus hinnatakse silmade seisundit ja antakse soovitused edasiseks.
Ägeda valu, nägemise halvenemise või teiste eespool kirjeldatud ohumärkide korral pöördu erakorralisse silmaabisse — ära jää ootama tavapärast vastuvõtuaega.
