Kujuta hetkeks ette, et oled läinud optometristi või silmaarsti juurde. Istud toolis, vaatad tabelit ja loed ette tähti. Mõne proovimise järel leiate koos spetsialistiga lahenduse, millega muutub pilt selgeks.
„Sa näed nüüd sada protsenti,“ ütleb arst.
See kõlab hästi ja lahkud kabinetist teadmisega, et nägemisega on kõik korras.
Aga siin tuleb mängu üks huvitav detail. See, kuidas sa selle selge nägemise saavutad, mõjutab ka seda, millise pildi sinu aju ümbritsevast maailmast kokku paneb. Prillid, kontaktläätsed ja laserprotseduur korrigeerivad nägemist erinevalt ning seetõttu ei jõua ajuni igal juhul päris sama geomeetria, suuruse ja liikumisega pilt.
Milline neist kolmest võimalusest annab siis kõige loomulikuma ja pingevabama nägemiskogemuse? Vaatame lähemalt, mis tegelikult toimub.
Prillide põnev matemaatika: mis on tipu kaugus?
Alustame kõige tavalisemast lahendusest ehk prillidest.
Prillidel on üks optiline omadus, mida nimetatakse tipu kauguseks ehk vertex distance’iks. See on väike, umbes 12 millimeetri pikkune vahemaa prilliklaasi tagumise pinna ja silma sarvkesta vahel.
See vahe tundub küll väike, kuid mõjutab seda, kuidas valgus silma jõuab ja millise suurusega kujutis võrkkestale tekib. Prilliklaasid ei muuda ainult pildi teravust, vaid ka selle mõõtkava. Seda nähtust nimetatakse prillide suurenduseks või vähenduseks (spectacle magnification/minification).
Miinusklaasid ehk lühinägelikkuse korrigeerimine. Kui kannad miinusprille, vähendavad need võrkkestale langevat kujutist. Seetõttu võib maailm tunduda veidi väiksem, ruum suurem ja objektid pisut kaugemal.
Plussklaasid ehk kaugnägelikkuse korrigeerimine. Plussklaasid toimivad vastupidi ja suurendavad kujutist. Objektid tunduvad suuremad, lähemal ja vahemaad visuaalselt lühemad.
Kui lükkad prille nina peal edasi-tagasi, võid ise märgata, kuidas pildi suurus muutub. Mida kaugemale liiguvad miinusprillid silmadest, seda väiksemaks muutub maailm. Plussprillide puhul toimub vastupidine efekt.
Ehk teisisõnu: prilliklaasid muudavad küll nägemise teravaks, aga samal ajal mõjutavad natuke ka seda, kuidas maailm visuaalselt välja näeb.
Anisometroopia ja varjatud pingutus
Veel suurem erinevus võib tekkida siis, kui kahe silma tugevus ei ole sama. Seda nimetatakse anisometroopiaks.
Kui vasak ja parem prilliklaas on erineva tugevusega, võivad need tekitada ka veidi erineva suurusega kujutised. Seda nähtust nimetatakse aniseikoniaks.
Kujuta ette, et üks silm näeb tassi natuke suuremana ja teine natuke väiksemana. Aju peab need kaks pilti omavahel kokku sobitama, et tekiks üks terviklik kujutis.
Selline pidev lisatöö võib olla üks põhjus, miks osa prillikandjaid tunneb päeva lõpuks silmade väsimust, kuivust või kerget peavalu.
Kontaktläätsed: samm loomulikuma nägemise suunas
Kontaktläätsed on optiliselt prillidest juba samm lähemal loomulikule nägemisele, sest lääts asub otse silma pinnal ehk sarvkestal. Tipu kaugus väheneb sisuliselt nullini.
Sellel on mitu eelist.
Loomulikum pildi suurus. Kuna prilliklaasi ja silma vahel ei ole enam vahemaad, kaob suurem osa prillidega kaasnevast suurendusest või vähendusest. Miinusprillidega harjunud inimene võib kontaktläätsi kasutades märgata, et maailm tundub suurem ja vahemaad loomulikumad.
Laiem vaateväli. Kontaktlääts liigub koos silmaga. Kuhu vaatad sina, sinna liigub ka lääts. Puuduvad prilliraamid, mis vaatevälja piiraksid, ning ka prilliklaaside äärealade moonutusi on vähem.
Bioloogilised väljakutsed
Optiliselt võivad kontaktläätsed olla väga hea lahendus, kuid silma jaoks on neil ka teine pool.
Sarvkest vajab tervena püsimiseks hapnikku. Kuna kontaktlääts katab silma pinda, võib see mõjutada hapniku ligipääsu sarvkestale.
Ka tänapäevased kontaktläätsed võivad pika kandmisaja jooksul põhjustada kuivust, punetust, liivatera tunnet või väikeseid kahjustusi sarvkesta pinnal. Lisaks on väga oluline hügieen, sest läätse alla sattunud mustus või mikroobid võivad suurendada silmainfektsiooni riski.
Seega võivad kontaktläätsed anda väga loomuliku nägemispildi, kuid silma jaoks on tegemist siiski võõrkehaga.
Laserprotseduur: nägemiskorrektsioon otse silma pinnal
Laserprotseduuri puhul ei lisata silma ette ega peale ühtegi optilist abivahendit.
Selle asemel kujundab ülitäpne laser mikromeetri täpsusega ümber sarvkesta kumeruse, et valgus koonduks võrkkestale õigesti. Kuna korrektsioon toimub otse silma pinnal, ei ole prilliklaasidele omast tipu kaugust.
See tähendab, et puuduvad ka mitmed prillidega seotud optilised efektid.
Pärast laserprotseduuri
Prilliklaaside moonutusi enam ei ole. Kujutis jõuab võrkkestale ilma prilliklaaside tekitatud suurenduse, vähenduse ja äärealade moonutusteta.
Vaateväli ei ole piiratud. Puuduvad prilliraamid ning silmad saavad vabalt liikuda.
Kontaktläätse ei ole silma pinnal. Silma peal ei ole võõrkeha, mis võiks põhjustada kuivust, ärritust või mõjutada hapniku ligipääsu sarvkestale.
KSA Silmakeskus ja Flow3 protseduur
KSA Silmakeskuses oleme spetsialiseerunud puute- ja lõikevabale Flow3 protseduurile.
Mõned traditsioonilised laserprotseduurid hõlmavad sarvkestale mehaanilise lõike tegemist ehk nn flap’i loomist. Flow3 protseduuri puhul seda ei tehta. Laser kujundab sarvkesta pinda ilma silma puudutamata ja ilma lõiketa.
Pärast Flow3 protseduuri ei vaata sa maailma enam läbi prilliklaaside ega kontaktläätsede. Nägemiskorrektsioon toimub otse silma pinnal, mistõttu puuduvad prilliklaasidega seotud suurendus, vähendus ja äärealade moonutused ning kontaktläätsedega kaasnev võõrkeha tunne.
Tulemuseks on võimalus näha maailma ilma miinusprillide ja kontaktläätsedeta – võimalikult loomulikult ja vabalt.
