Suveks prillivabaks 30 sekundiga ja puutevabalt. Kuidas see käib?
Kevad ja suvi on igal aastal väga populaarsed perioodid, mil sajad prilli- ja läätsekandjad seavad sammud silmakliinikutesse, et segavatest abivahenditest vabaneda ja nautida suve prillivabalt! Mida pead teadma, kui soovid ette võtta silmade laseroperatsiooni ja saavutada suveks suurepärase nägemise? Anname Sulle põhjaliku ülevaate!
16 fakti KSA kohta, mida sa tõenäoliselt varem ei teadnud
11. mail tähistasime KSA Silmakeskuse 16. sünnipäeva. Sel puhul panime pead kokku ja tõime välja 16 huvitavat fakti KSA ja meie kliinikus tehtava 3Flow laserprotseduuri kohta! Vaata, kas oled mõnda juba varem kuulnud?
Mis on arvuti vaatamise sündroom?
Arvuti vaatamise sündroom ehk inglise keeles computer vision syndrome (aga ka digital eye strain) on üha sagedasem probleem tänapäeva inimestel. Sisuliselt tähendab see nägemisprobleeme, mis tulenevad liigsest lähitööst arvutiga, telefoniga, tahvelarvutiga ja e-lugeriga.
Märt Israel: “Tasub alustada silmauuringust!”
Aasta alguses tegi KSA-s silmade laserprotseduuri Märt Israel, kes on spordipublikule tuttav kui endine kettaheitja. Märt taandus tippspordist viis aastat tagasi ja tema säravamate saavutuste hulka kuuluvad Daegu kergejõustiku MM’i 4. koht, Shenzheni üliõpilasmängude 1. koht ja Pekingi olümpiamängude 14. koht. Lisaks töötab Märt projektijuhina büroodele ja hotellidele interjöörilahendusi pakkuvas ettevõttes Standard.
Mida kliendid kõige rohkem küsivad?
Oleme aastate jooksul kokku puutunud tuhandete klientidega, kellest paljudel on enne silmauuringule ja laserprotseduurile tulekut täiendavaid küsimusi. Järgnevalt toome teieni sagedasemad küsimused silmade laserprotseduuri kohta, millele ka hea meelega vastused anname.
Miks teha silmade laserprotseduur just kevadel?
Oleme mitmel korral kirjutanud sellest, miks on erinevad aastaajad – suvi, sügis ja talv – sobilikud laserprotseduuri tegemiseks. Nagu ka varem nentinud oleme, siis ühte ja kõige paremat perioodi ei eksisteeri. Palju sõltub eelkõige isiklikest eelistustest ja elustiilist. Järgnevalt toome välja väärt põhjused, miks tasub silmad korda teha just kevadel.
Särav multitalent Kadri Lepik
Tegemist on naisega, kes jääb kõikjal silma oma rõõmsameelse olekuga. Tavaliselt on Kadril alati palju korraga käsil, ent ometi õnnestus tal silmade laserprotseduur KSA Silmakeskuses oma tihedasse ajagraafikusse ära mahutada.
Mis määrab laserprotseduuri hinna?
Kas erinevate kliinikute ja silmakeskuste hinnapoliitika tekitab segadust? Miks on mõnes kohas hind sedavõrd soodne, samal ajal teises kohas pea kaks korda kallim? Selgitame lähemalt, kuidas kujuneb protseduuri hind ning mida peaksid valikut tehes arvesse võtma.
6 lihtsat harjutust silmavaevuste leevendamiseks
Oleme harjunud erinevate digiekraanide ees palju aega veetma – olgu need siis arvuti, tahvelarvuti, teleri või nutitelefoni ekraanid. Selleks, et vältida silmade kurnatust ning sellest tulenevaid vaevusi, on soovitatav regulaarselt silmaharjutusi teha. Järgnevalt jagame lihtsaid nippe, mida kodus või kontoris silmade väsimuse ennetamiseks praktiseerida.
Kas sinu 2021. aasta lubaduste hulka kuulub prillidest vabanemine?
Uus aasta on alanud ja paljud on otsa vaadanud oma eesmärkidele, soovidele ja unistustele. Aga nagu öeldakse, siis soov ilma plaanita on ainult unistus. Kui sinu üks 2021. aasta lubadus on miinusprillidest vabanemine ja tänu sellele oma elukvaliteedi tõstmine, siis tuleb asuda tegutsema! Anname ülevaate, millega peab arvestama silmade laseroperatsiooni ette võtmisel.
10 igapäevast harjumust, mis võivad kahjustada silmanägemist
Oled sa kindel, et mõne oma igapäevase harjumusega kogemata nägemist ei kahjusta? Sest selliseid väikeseid, märkamatuid ning üsnagi tavapäraseid võimalusi, millega oma nägemist või selle teravust kahjustada võime, on paraku üsna palju. Toome välja 10 kõige levinumat.
Müüt või tegelikkus: kas pimedas lugemine kahjustab silmi?
Tõenäoliselt on suur enamus meist üles kasvanud vanemate hoiatavate sõnade saatel, et pimedas lugeda ei tohi, sest see kahjustab silmi. Kas see päriselt ka tõele vastab ning mismoodi silmad end pimedas lugedes tunnevad?
Karl Pärtelpoeg
Karl Pärtelpoeg Kui mingi ime läbi peaks Eestis leiduma mõni hingeline, kes ei tea, mis mees on Karl Pärtelpoeg ehk Päts, siis siin on teile mõned märksõnad: ringrada, rajarekord, meistritiitel ja mototalent. KSA lisab loetellu ka „endine prillikandja”, sest veel viis aastat tagasi polnud Pätsi nägemine nii hea nagu see ühel motosportlasel olema peaks. Asi tuleb korda ajada Prille Päts siiski enda sõnul ei kandnud ja seda enam silmad väsisid. Ühel päeval avastas ta, et ei näe enam kaugele … aga kui sa tsikli seljas täie rauaga kurvi poole kihutad, on terav nägemine lausa elulise tähtsusega. Nii seadis mees sammud KSA-sse ja, nagu ta ise ütleb, ajas asja korda. Kui nii mõnigi operatsiooni plusse ja miinuseid kaaluv prillikandja pelgab protseduurijärgset taastumisprotsessi, siis Päts on elav näide sellest, kui kiiresti ja valutult kõik käib. Juba 13 päeva pärast oli mees n-ö sadulas tagasi ja püstitas keskmise kiirusega 150 km/h sõites rajarekordi. Paremad tulemused Enne protseduuri olid Pätsi silmad igal õhtul punased ja valulikud ning tegid ta loiuks ja väsinuks. Ent kõik see muutus, kui nägemine sai korda. Elu on erksam ja uimane olek ajalugu. Pätsi sõnul aitas teravam nägemine tal kõrgemaid kohti saada ja uhkemaid medaleid koju tuua ning seada suuri sihte – Päts unistab esikolmikusse jõudmisest ja KSA unistab koos temaga. Neile, kes ikka veel kaalukaussi ühele ja teisele poole kallutavad, soovitab Päts: minge tehke ära – ehk tulevad teilgi paremad tulemused, mis tahes valdkonnas te ka ei tegutseks. 5aastat peale protseduuri
Purjelauataltsutaja Karl-Erik Saarm
Purjelauataltsutaja Karl-Erik Saarm KSA persoonilood jätkuvad – seekord tutvustame teile Karl-Erikut, 18-aastast purjelauataltsutajat. Nii nagu multifilmis õppis Kokutis taltsutama lohet, on tema päris elus õppinud taltsutama purjelauda. Ja lausa nii hästi, et on kuulunud Eesti purjetamiskoondisse, tulnud kolmel korral Eesti ja kahel korral noorte maailmameistriks ning nimetati 2013. aastal Aasta Surfariks. Nagu sellest oleks veel vähe, saavutas Karl-Erik Saarm 8. –13. septembrini Kreekal toimunud Formula purjelaua Euroopa meistrivõistlustel 48 osavõtja seast 6. koha ning tuli noorte arvestuses teiseks. Saadud kogemuse võtab ta oma blogis kokku sõnadega „loodetavasti tulen järgmisel aastal tagasi targema ja oskuslikuma purjetajana”. Nagu tipus ikka kipub olema, nii on ka purjelauasport Karl-Eriku tasemel võisteldes üpris tasavägine ning võit sõltub mitmest tegurist ja asjaolust. Määravaks saavad ilmastikutingimused, valesti või õigesti valitud varustus ja võistluse ajal tehtud taktikalised otsused. Kui ühel päeval läheb hästi, võid järgmisel tuultega alt minna ja sootuks viimasena lõpetada ning vastupidi. Kui paljudel muudel spordialadel pole vaja eelnevalt rajaga tutvuda ja võistluspäeval minnakse lihtsalt starti, siis purjesportlane saabub üldjuhul võistluspaika varem ja kui see paik asub teises riigis, siis lausa mitu päeva varem. Niisiis jõudsid Karl-Erik ja teine eestlasest osaleja Tristen Kreekale juba neli päeva enne võistluste algust, et varustus valmis panna ja uutes oludes trenni teha. Kohanemisaeg oli vajalik ka kliimaga harjumiseks, sest kui Eestis treenivad poisid üsna jahedates oludes, siis Kreekal oli tuul Karl-Eriku sõnul „nii soe, nagu keegi puhuks seda föönist”. Nagu näha, kandis võistluseelne harjumisaeg vilja – mõlemad poisid jäid oma tulemustega väga rahule. Rahule jäid ka kõik Karl-Eriku toetajad eesotsas KSA-ga. Kuigi tublisi sportlasi, kellele tuge jagada, on Eestis palju, väärib Karl-Erik seda eelkõige põhjusel, et ta pole tavaline sportlane, vaid noorsportlane, mis tähendab, et ta teeb küll iga päev trenni, kuid seda õpingute kõrvalt. Lisaks tõusuteel olevale sportlasekarjäärile on Karl-Erik edukas ka Tallinna 21. koolis. Kuidas see tuntud ütlus käiski, et...
Retseptinädal- vitamiinipomm
Kui oled üks neist, kes hommikul lõunasöögi kotti kaasa pakib, siis võiksid järgmine kord oma tavapärastele võileibadele vahelduseks
Retseptinädal- suussulav kõrvitsakook
Täna toome Teieni imehea retsepti. Selleks on suussulav kõrvitsakook, mida süües ei pea süümepiinu tundma – su keha
Retseptinädal – troopiline smuuti
Kui järgmine kord silmaarsti külastad, siis ära ehmu, kui ta sind apteegi asemel turule saadab. Nimelt sisaldavad lehtkapsas, oranž pipar
Kuidas valida jõuluhooajaks värvilisi kontaktläätsesid?
Nii uskumatult kui see ka ei kõla, aga juba nädala pärast on jõulud käes. Aknast paistab küll alles sügis.
5 huvitavat fakti silmadest
5 huvitavat fakti silmadest 1. Kõikidel siniste silmadega inimestel on ühised esivanemad. Siniste silmade tekke põhjustas geneetiline mutatsioon, mille avastasid teadlased Kopenhaageni Ülikoolist 2008. aastal. Algselt olid kõik silmad pruunid, kuid umbes 6000-10000 aastat tagasi tekkiski hiljuti avastatud mutatsioon ning sündis esimene sinisilmne inimene. 2. Keskmiselt pilgutame silmi 17 korda minutis, 14280 korda päevas, 5,2 miljonit korda aastas! Silmade pilgutamine on kiireim lihasliigutus, mida teha suudame. Üks silmapilgutus kestab umbes 100-150 millisekundit, ühes sekundis võime pilgutada lausa kuni 5 korda. 3. Silmad reageerivad erinevatele värvidele vägagi erinevalt. Öeldakse, et erekollane värv on silmadele kõige väsitavam, kuna erksad värvid peegeldavad rohkem valgust. 4. Mõlemal silmal on võrkkestal pimetähn, kus ei ole valgustundlikke rakke. Pimetähn on kohas, kuhu kinnitub nägemisnärv. Oma nägemisväljas me pimetähni ei taju, kuna silmad töötavad koos ning korvavad seeläbi justkui teise puudujäägid. 5. Ülemaailmselt on umbes 39 miljonit vaegnägijat ning umbes 6 korda sama paljudel on mingisugune refraktsioonihäire. 80 % kõikidest nägemisprobleemidest on välditavad või ravitavad.
KSA Silmakeskus поддерживает профессионального кайтсерфера
Глазной центр KSA верит в молодые таланты! Один из этих талантов – профессиональная кайтсерфер Кристийн Оя (29), которая уже показала хорошие результаты на международном уровне. Ее цель – попасть в мировую пятерку лучших кайтсерферов и KSA Silmakeskus хочет помочь ей в достижении этой цели.
Kas enne sünnitust tohib silmaoppi teha?
Vanasti levis arusaam, et silmaoperatsioone võis teha ainult nendele naistele, kes juba sünnitanud on. Kuigi see arvamus on säilinud mõnel määral tänasenigi, siis tõele see tegelikult ei vasta.
5 nõuannet, kuidas muuta soojamaareis ideaalseks
Talv on aeg, mil Eestimaa ilm on väljakutsuv - pime, vähese päikesevalgusega ning üsnagi külm. Paljud igatsevad sel perioodil valgust, päikest, soojust ja puhkust ning lendavadki soojamaareisile. Jagame nõuandeid ja nippe, kuidas muuta oma soojamaareis ideaalseks.
Protect yourself from eye injuries!
More than one million people suffer from eye injuries each year in the United States. Ninety percent of these injuries could have been prevented if the individual had been wearing appropriate protective eyewear.
Reindeer eyes change colour with seasons
Põhjapõtrade silmad muudavad värvi Teadlased avastasid hiljuti, et põhjapõtrade silmad muudavad koos aastaaegade vahetumisega värvi – suvel on need kuldsed, talvel tumesinised. Silmade võime värvi vahetada aitab neil vastavalt aastaajale paremini neile ohtlikke röövloomi ning ka saakloomi märgata.Silmavärv määrab selle, kui tundlik on võrkkest valguse suhtes. Suvel on põhjapõtrade elupaigas pidevalt valge, talvel aga püsivalt pime; talviselt sinised silmad peegeldavad 50 % vähem valgust kui suvised kuldsed silmad. Drastiliselt muutuvates tingimustes näevad põhjapõdrad nii pimedas kui valges hästi.Sama uurijaterühm tõestas ka seda, et põhjapõdrad näevad ultraviolettvalgust, mida inimeste silmad ümbritsevast eristada ei suuda. Ka see aitab neil nii saaki kui röövloomi märgata.Allikas: www.scienceworldreport.com
Take our quick quiz to find your path to glasses-free living
Take our 2-minute test to see if laser eye surgery can unlock a new world of clear vision for you.
