Silmside on üks neist suhtlemise osadest, millele me igapäevaselt kuigi palju ei mõtle. Ometi piisab vahel vaid ühest pilgust, et tajuda, kas teine inimene kuulab huviga, tunneb end ebamugavalt, soovib vestlust jätkata või on tema tähelepanu juba mujal.
Silmad annavad suhtluses pidevalt väikeseid vihjeid. Muutuda võivad pilgu suund, silmside kestus, pilgutamise sagedus ja isegi pupillide suurus. Kõike seda mõjutavad meie emotsioonid, tähelepanu, vaimne pingutus ja ümbritsev keskkond.
Miks aga püsib mõne inimesega pilk iseenesest kauem? Miks võivad meeldivat inimest vaadates pupillid suureneda? Ja miks on silmside ühe inimese jaoks täiesti loomulik, teise jaoks aga ebamugav või isegi kurnav?
Miks on silmside suhtluses nii oluline?
Silmside aitab anda märku, et oleme teise inimese jaoks kohal. Vestluse ajal kaaslasele otsa vaadates näitame, et kuulame, jälgime tema reaktsioone ja osaleme aktiivselt suhtluses.
See ei tähenda aga, et peaksime kogu vestluse vältel teisele inimesele katkematult silma vaatama. Loomulikus vestluses liigub pilk pidevalt. Vahel vaatame vestluspartnerile otsa, siis hetkeks kõrvale ning mõne aja pärast taas tagasi.
Uuringud näitavad, et vastastikune pilkkontakt mängib olulist rolli inimestevahelises suhtluses ja tähelepanu suunamises. Teise inimese otsene pilk võib olla meie jaoks tugev sotsiaalne signaal, mis annab märku, et tema tähelepanu on meile suunatud.
Samas ei ole olemas ühte universaalset protsenti või sekundite arvu, mis määraks ära „õige“ silmside. Seda, kui kaua tundub teisele inimesele otsa vaatamine loomulik, mõjutavad olukord, inimestevaheline suhe, isiksus ja kultuuriline taust.
Vähene silmside võib mõnikord jätta mulje, et inimene pole vestlusest huvitatud. Väga pikk ja katkematu pilk võib seevastu tunduda intensiivne või ebamugav. Kõige loomulikum on pilk, mis liigub koos vestluse rütmiga.
Kas meeldivat inimest vaadates lähevad pupillid suuremaks?
Pupillid ei reageeri ainult valgusele. Nende suurust mõjutavad ka tähelepanu, vaimne pingutus, erutus ja emotsionaalne seisund. Seetõttu uuritakse pupillide muutusi ka psühholoogias ja sotsiaalse käitumise uuringutes.
Atraktiivsuse ja seksuaalse huvi uuringutes on pupillide laienemist tõepoolest täheldatud, kuid sellest ei saa teha nii lihtsat järeldust, et „suured pupillid tähendavad armumist“. Pupilli suurust võivad mõjutada väga paljud tegurid, näiteks ruumi valgustus, ärevus, üllatus, vaimne pingutus ja keskendumine.
Mõnes uuringus on leitud seoseid ka silmside eelistatud kestuse ja pupillide reaktsioonide vahel. Selliseid tulemusi tuleb aga tõlgendada ettevaatlikult, sest pupillide muutused ei näita üheselt, mida inimene parasjagu tunneb.
Seega võivad silmad anda meie emotsionaalse seisundi kohta vihjeid, kuid ühtegi märki ei tasu võtta kindla tõendina selle kohta, mida teine inimene mõtleb või tunneb.
Miks ei saa mõne inimesega lihtsalt pilku ära?
Tõenäoliselt on paljud kogenud olukorda, kus mõne inimesega tundub silmside täiesti teistsugune. Pilk jääb kestma natuke kauem ning selle katkestamine ei tule enam nii automaatselt kui tavalises vestluses.
Selle taga võib olla romantiline huvi, aga samamoodi ka uudishimu, tugev emotsionaalne side või lihtsalt väga haarav vestlus.
Silmside on seotud sotsiaalse ja emotsionaalse informatsiooni töötlemisega ning otsene pilkkontakt võib mõjutada seda, kuidas me teisele inimesele tähelepanu pöörame ja tema kohalolu tajume.
See aitab selgitada, miks võib pikem silmside tunduda nii intensiivne. Pilk ei ole lihtsalt nägemine. Silmside puhul teadvustavad mõlemad inimesed, et nad vaatavad teineteist. Just see vastastikkus muudab silmside paljudest teistest kehakeele vormidest nii eriliseks.
Millal muutub silmside ebamugavaks?
Sama pilkkontakt, mis ühe inimese jaoks tekitab läheduse ja ühenduse tunnet, võib teise jaoks tunduda väga intensiivne.
Silmside mugav kestus erineb inimeseti. Kui hoida pilku väga pikalt ilma seda loomulikult katkestamata, võib teine inimene tajuda seda jõllitamise, domineerimise või survestamisena.
Meie reaktsioon sõltub ka sellest, kes meile otsa vaatab ja millises olukorras see toimub. Lähedase inimese pilk võib tunduda turvaline, võõra inimese pikaajaline jõllitamine aga hoopis ebamugav või ähvardav.
Seetõttu ei ole mõtet vestluse ajal peas sekundeid lugeda. Palju kasulikum on jälgida vestluspartneri reaktsioone ja lasta pilgul liikuda loomulikus vestlusrütmis.
Mõne inimese jaoks võib silmside olla päriselt raske
Silmside vältimist tõlgendatakse vahel ekslikult ebaviisakuse, ebakindluse või huvipuudusena. Tegelikult võib selle taga olla väga erinevaid põhjuseid.
Näiteks võib otsene silmside olla mõne autismispektril oleva inimese jaoks ebamugav või koormav. Uuringutes ja inimeste endi kirjeldustes on silmsidega seostatud muu hulgas ebamugavust, stressi ja ülekoormust.
See ei tähenda siiski, et kõik autismispektril olevad inimesed väldivad silmsidet või kogevad seda ühtemoodi. Inimeste vahel on suuri individuaalseid erinevusi ning pilkkontakti mõjutavad ka suhtlusolukord ja inimese enda eelistused.
Silmside võib olla raske ka sotsiaalse ärevuse korral. Kui inimene kardab teiste hinnangut või tunneb sotsiaalsetes olukordades tugevat pinget, võib otsene pilkkontakt ebamugavust suurendada. Sotsiaalset ärevust on seostatud nii silmside kartmise kui ka pilgu vältimisega.
Seetõttu tasub olla järeldustega ettevaatlik. Inimene, kes meile vähe silma vaatab, ei pruugi olla ebaviisakas ega ükskõikne. Tal võib lihtsalt olla teistsugune ja tema jaoks mugavam viis suhelda.
Kuidas muuta silmside loomulikumaks?
Kui silmside tekitab ebamugavust, ei pea eesmärk olema õppida teisele inimesele võimalikult kaua otsa vaatama. Pigem tasub leida viis pilkkontaktiks, mis tundub loomulik ja mugav.
Üks võimalus on vaadata inimese silmade ja näo piirkonda mõne hetke jooksul ning seejärel pilk rahulikult mujale suunata. Vestluse jätkudes saab pilgu loomulikult tagasi tuua.
Kui otse silmadesse vaatamine tundub liiga intensiivne, võib vaadata ka inimese kulmude, ninaselja või silmade ümbruse poole. Nii saab tähelepanu hoida vestluspartneril ilma, et otsene silmside muutuks ebamugavaks.
Samuti ei tasu püüda silmsidet „täiuslikult“ teha. Loomulik vestlus sisaldabki pilgu kõrvale pööramist, mõtlemispause, naeratamist, žeste ja palju muud.
Kõige olulisem ei ole see, mitu sekundit kellelegi silma vaatad. Olulisem on, kas teine inimene tunneb, et oled vestluses temaga päriselt kohal.
Silmad räägivad, aga neid ei tasu üle tõlgendada
Silmside on oluline osa inimese kehakeelest. Selle kaudu võime väljendada huvi, tähelepanu, lähedust, ebakindlust ja erinevaid emotsioone sageli ilma ühtegi sõna ütlemata.
Ka pupillid võivad reageerida meie emotsionaalsele ja vaimsele seisundile, kuid silmade järgi ei saa teise inimese mõtteid kindlalt „lugeda“. Ükski pilk, pupilli muutus või silmside kestus ei tähenda alati ühte ja sama.
Kõige huvitavam ongi ehk see, et silmside toimib kahe inimese vahel omamoodi vaikse vestlusena. Mõnikord piisab paarist sekundist, et anda edasi midagi, mille sõnadesse panemine võtaks palju kauem aega.
