Miks teha silmade laserprotseduur just kevadel?
Oleme mitmel korral kirjutanud sellest, miks on erinevad aastaajad – suvi, sügis ja talv – sobilikud laserprotseduuri tegemiseks. Nagu ka varem nentinud oleme, siis ühte ja kõige paremat perioodi ei eksisteeri. Palju sõltub eelkõige isiklikest eelistustest ja elustiilist. Järgnevalt toome välja väärt põhjused, miks tasub silmad korda teha just kevadel.
Särav multitalent Kadri Lepik
Tegemist on naisega, kes jääb kõikjal silma oma rõõmsameelse olekuga. Tavaliselt on Kadril alati palju korraga käsil, ent ometi õnnestus tal silmade laserprotseduur KSA Silmakeskuses oma tihedasse ajagraafikusse ära mahutada.
6 lihtsat harjutust silmavaevuste leevendamiseks
Oleme harjunud erinevate digiekraanide ees palju aega veetma – olgu need siis arvuti, tahvelarvuti, teleri või nutitelefoni ekraanid. Selleks, et vältida silmade kurnatust ning sellest tulenevaid vaevusi, on soovitatav regulaarselt silmaharjutusi teha. Järgnevalt jagame lihtsaid nippe, mida kodus või kontoris silmade väsimuse ennetamiseks praktiseerida.
10 igapäevast harjumust, mis võivad kahjustada silmanägemist
Oled sa kindel, et mõne oma igapäevase harjumusega kogemata nägemist ei kahjusta? Sest selliseid väikeseid, märkamatuid ning üsnagi tavapäraseid võimalusi, millega oma nägemist või selle teravust kahjustada võime, on paraku üsna palju. Toome välja 10 kõige levinumat.
Müüt või tegelikkus: kas pimedas lugemine kahjustab silmi?
Tõenäoliselt on suur enamus meist üles kasvanud vanemate hoiatavate sõnade saatel, et pimedas lugeda ei tohi, sest see kahjustab silmi. Kas see päriselt ka tõele vastab ning mismoodi silmad end pimedas lugedes tunnevad?
Tumedad silmaalused – põhjused ja leevendus
Tumedad silmaalused on prillikandjate põhiprobleem, aga mitte ainult - paljud inimesed on hädas ka paistes ja punaste silmade ning “kottidega” silmade all. Millest on tumedad silmaalused põhjustatud ning kuidas seda muret leevendada?
Kas enne lapse saamist võib silmaoppi teha?
Lühivastuseks on - jah, enne lapse saamist võib silmaoperatsiooni teha. Vanasti levis arusaam, et nägemist võis korrigeerida ainult nendel naistel, kes juba sünnitanud on. Kuigi see arvamus on säilinud mõnel määral tänasenigi, siis tõele see tegelikult ei vasta.
Puust ja punaseks: mis erinevus on lõikega ja lõiketa silmaopil?
Silmade laseroperatsioonid jagunevad laias laastus kaheks – lõikega ja lõiketa. Ajaloo jooksul on KSA Silmakeskus teinud mõlemaid - olnud nii Baltimaade suurim LASIK-lõikuste teostaja kui ka aidanud lõikevabalt miinusprillidest vabaks saada tuhandetel inimestel. Pärast lõiketa meetodi kasutuselevõttu me aga enam lõikega operatsioone ei tee. Selgitame lähemalt, miks
Miks me nutame?
Kas sa oled kunagi mõelnud, miks hakkavad pisarad voolama, kui oled kurb, pettunud või hakid hoopis sibulat? Tuleb välja, et nutmine on üks omanäolisemaid ja hämmastavamaid inimkäitumise omadusi. Tegemist on ainukese füsioloogilise funktsiooniga, mis on omane ainult inimestele.
Millist nägemist võib pärast protseduuri oodata?
Mitmed meie patsiendid nuputavad, et milline võiks küll nägemine pärast Flow3 laserprotseduuri olla. Asjasse selguse toomiseks palusime KSA Silmakeskuse silmakirurgil ja asutajal dr Ants Haavelil vastata peamistele selle teemalistele küsimustele.
Kas kontaktläätsed on planeedile kahjulikud?
Kliimaaktivistid on läbi oma aktiivse tegevuse pannud inimestele üha enam südamele taaskasutamist, ümbertöötlemist ja vanast uue loomist. Ikka selleks, et ka meie lastelastel oleks puhas, väekas ja turvaline Maa, kus elada.
10 põhjust, miks teha oma nägemine korda just KSAs.
Vahel meilt küsitakse, et miks peaks inimene valima prillidest vabanemiseks just KSA Silmakeskuse. Vastame sellist stiili küsimustele alati ühtmoodi - keegi ei pea valima KSA’d. Eestis ja välismaal on teisigi kliinikuid, kus laserprotseduure teostatakse. Iga inimene teeb oma valikud tuginedes talle olulistele kriteeriumitele. Ühe jaoks on kõige olulisem võimalikult odav hind. Teine lähtub eelkõige kvaliteedist. Kolmas väärtustab kliinikus kasutatavat tehnoloogiat.
Karl Pärtelpoeg
Karl Pärtelpoeg Kui mingi ime läbi peaks Eestis leiduma mõni hingeline, kes ei tea, mis mees on Karl Pärtelpoeg ehk Päts, siis siin on teile mõned märksõnad: ringrada, rajarekord, meistritiitel ja mototalent. KSA lisab loetellu ka „endine prillikandja”, sest veel viis aastat tagasi polnud Pätsi nägemine nii hea nagu see ühel motosportlasel olema peaks. Asi tuleb korda ajada Prille Päts siiski enda sõnul ei kandnud ja seda enam silmad väsisid. Ühel päeval avastas ta, et ei näe enam kaugele … aga kui sa tsikli seljas täie rauaga kurvi poole kihutad, on terav nägemine lausa elulise tähtsusega. Nii seadis mees sammud KSA-sse ja, nagu ta ise ütleb, ajas asja korda. Kui nii mõnigi operatsiooni plusse ja miinuseid kaaluv prillikandja pelgab protseduurijärgset taastumisprotsessi, siis Päts on elav näide sellest, kui kiiresti ja valutult kõik käib. Juba 13 päeva pärast oli mees n-ö sadulas tagasi ja püstitas keskmise kiirusega 150 km/h sõites rajarekordi. Paremad tulemused Enne protseduuri olid Pätsi silmad igal õhtul punased ja valulikud ning tegid ta loiuks ja väsinuks. Ent kõik see muutus, kui nägemine sai korda. Elu on erksam ja uimane olek ajalugu. Pätsi sõnul aitas teravam nägemine tal kõrgemaid kohti saada ja uhkemaid medaleid koju tuua ning seada suuri sihte – Päts unistab esikolmikusse jõudmisest ja KSA unistab koos temaga. Neile, kes ikka veel kaalukaussi ühele ja teisele poole kallutavad, soovitab Päts: minge tehke ära – ehk tulevad teilgi paremad tulemused, mis tahes valdkonnas te ka ei tegutseks. 5aastat peale protseduuri
Purjelauataltsutaja Karl-Erik Saarm
Purjelauataltsutaja Karl-Erik Saarm KSA persoonilood jätkuvad – seekord tutvustame teile Karl-Erikut, 18-aastast purjelauataltsutajat. Nii nagu multifilmis õppis Kokutis taltsutama lohet, on tema päris elus õppinud taltsutama purjelauda. Ja lausa nii hästi, et on kuulunud Eesti purjetamiskoondisse, tulnud kolmel korral Eesti ja kahel korral noorte maailmameistriks ning nimetati 2013. aastal Aasta Surfariks. Nagu sellest oleks veel vähe, saavutas Karl-Erik Saarm 8. –13. septembrini Kreekal toimunud Formula purjelaua Euroopa meistrivõistlustel 48 osavõtja seast 6. koha ning tuli noorte arvestuses teiseks. Saadud kogemuse võtab ta oma blogis kokku sõnadega „loodetavasti tulen järgmisel aastal tagasi targema ja oskuslikuma purjetajana”. Nagu tipus ikka kipub olema, nii on ka purjelauasport Karl-Eriku tasemel võisteldes üpris tasavägine ning võit sõltub mitmest tegurist ja asjaolust. Määravaks saavad ilmastikutingimused, valesti või õigesti valitud varustus ja võistluse ajal tehtud taktikalised otsused. Kui ühel päeval läheb hästi, võid järgmisel tuultega alt minna ja sootuks viimasena lõpetada ning vastupidi. Kui paljudel muudel spordialadel pole vaja eelnevalt rajaga tutvuda ja võistluspäeval minnakse lihtsalt starti, siis purjesportlane saabub üldjuhul võistluspaika varem ja kui see paik asub teises riigis, siis lausa mitu päeva varem. Niisiis jõudsid Karl-Erik ja teine eestlasest osaleja Tristen Kreekale juba neli päeva enne võistluste algust, et varustus valmis panna ja uutes oludes trenni teha. Kohanemisaeg oli vajalik ka kliimaga harjumiseks, sest kui Eestis treenivad poisid üsna jahedates oludes, siis Kreekal oli tuul Karl-Eriku sõnul „nii soe, nagu keegi puhuks seda föönist”. Nagu näha, kandis võistluseelne harjumisaeg vilja – mõlemad poisid jäid oma tulemustega väga rahule. Rahule jäid ka kõik Karl-Eriku toetajad eesotsas KSA-ga. Kuigi tublisi sportlasi, kellele tuge jagada, on Eestis palju, väärib Karl-Erik seda eelkõige põhjusel, et ta pole tavaline sportlane, vaid noorsportlane, mis tähendab, et ta teeb küll iga päev trenni, kuid seda õpingute kõrvalt. Lisaks tõusuteel olevale sportlasekarjäärile on Karl-Erik edukas ka Tallinna 21. koolis. Kuidas see tuntud ütlus käiski, et...
Retseptinädal- vitamiinipomm
Kui oled üks neist, kes hommikul lõunasöögi kotti kaasa pakib, siis võiksid järgmine kord oma tavapärastele võileibadele vahelduseks
Retseptinädal- suussulav kõrvitsakook
Täna toome Teieni imehea retsepti. Selleks on suussulav kõrvitsakook, mida süües ei pea süümepiinu tundma – su keha
Retseptinädal – troopiline smuuti
Kui järgmine kord silmaarsti külastad, siis ära ehmu, kui ta sind apteegi asemel turule saadab. Nimelt sisaldavad lehtkapsas, oranž pipar
Kuidas valida jõuluhooajaks värvilisi kontaktläätsesid?
Nii uskumatult kui see ka ei kõla, aga juba nädala pärast on jõulud käes. Aknast paistab küll alles sügis.
5 huvitavat fakti silmadest
5 huvitavat fakti silmadest 1. Kõikidel siniste silmadega inimestel on ühised esivanemad. Siniste silmade tekke põhjustas geneetiline mutatsioon, mille avastasid teadlased Kopenhaageni Ülikoolist 2008. aastal. Algselt olid kõik silmad pruunid, kuid umbes 6000-10000 aastat tagasi tekkiski hiljuti avastatud mutatsioon ning sündis esimene sinisilmne inimene. 2. Keskmiselt pilgutame silmi 17 korda minutis, 14280 korda päevas, 5,2 miljonit korda aastas! Silmade pilgutamine on kiireim lihasliigutus, mida teha suudame. Üks silmapilgutus kestab umbes 100-150 millisekundit, ühes sekundis võime pilgutada lausa kuni 5 korda. 3. Silmad reageerivad erinevatele värvidele vägagi erinevalt. Öeldakse, et erekollane värv on silmadele kõige väsitavam, kuna erksad värvid peegeldavad rohkem valgust. 4. Mõlemal silmal on võrkkestal pimetähn, kus ei ole valgustundlikke rakke. Pimetähn on kohas, kuhu kinnitub nägemisnärv. Oma nägemisväljas me pimetähni ei taju, kuna silmad töötavad koos ning korvavad seeläbi justkui teise puudujäägid. 5. Ülemaailmselt on umbes 39 miljonit vaegnägijat ning umbes 6 korda sama paljudel on mingisugune refraktsioonihäire. 80 % kõikidest nägemisprobleemidest on välditavad või ravitavad.
KSA Silmakeskus поддерживает профессионального кайтсерфера
Глазной центр KSA верит в молодые таланты! Один из этих талантов – профессиональная кайтсерфер Кристийн Оя (29), которая уже показала хорошие результаты на международном уровне. Ее цель – попасть в мировую пятерку лучших кайтсерферов и KSA Silmakeskus хочет помочь ей в достижении этой цели.
Kas enne sünnitust tohib silmaoppi teha?
Vanasti levis arusaam, et silmaoperatsioone võis teha ainult nendele naistele, kes juba sünnitanud on. Kuigi see arvamus on säilinud mõnel määral tänasenigi, siis tõele see tegelikult ei vasta.
5 nõuannet, kuidas muuta soojamaareis ideaalseks
Talv on aeg, mil Eestimaa ilm on väljakutsuv - pime, vähese päikesevalgusega ning üsnagi külm. Paljud igatsevad sel perioodil valgust, päikest, soojust ja puhkust ning lendavadki soojamaareisile. Jagame nõuandeid ja nippe, kuidas muuta oma soojamaareis ideaalseks.
Kaitse end silmavigastuste eest!
Igal aastal on USAs ligi miljon inimest, kes erinevate õnnetuste tõttu oma silmi tõsiselt vigastavad. Arvatakse, et umbes 90 % neist vigastustest oleksid olnud ärahoitavad, kui oleks kantud kaitseprille.
Põhjapõtrade silmad muudavad värvi
Põhjapõtrade silmad muudavad värvi Teadlased avastasid hiljuti, et põhjapõtrade silmad muudavad koos aastaaegade vahetumisega värvi – suvel on need kuldsed, talvel tumesinised. Silmade võime värvi vahetada aitab neil vastavalt aastaajale paremini neile ohtlikke röövloomi ning ka saakloomi märgata.Silmavärv määrab selle, kui tundlik on võrkkest valguse suhtes. Suvel on põhjapõtrade elupaigas pidevalt valge, talvel aga püsivalt pime; talviselt sinised silmad peegeldavad 50 % vähem valgust kui suvised kuldsed silmad. Drastiliselt muutuvates tingimustes näevad põhjapõdrad nii pimedas kui valges hästi.Sama uurijaterühm tõestas ka seda, et põhjapõdrad näevad ultraviolettvalgust, mida inimeste silmad ümbritsevast eristada ei suuda. Ka see aitab neil nii saaki kui röövloomi märgata.Allikas: www.scienceworldreport.com
KAS SOBID LASEROPERATSIOONIKS?
Võta 1-2 minutit, tee kiirtest ja saad teada! Kui vastus on positiivne, kutsume sind sobivusuuringule TASUTA.
