Kujuta ette, et ostad uue nutitelefoni. Kui selle kaitseklaas praguneb, saab selle üsna lihtsalt välja vahetada. Kui kahjustada saab aga telefoni sisemine kaamerasensor või emaplaat, muutub olukord hoopis keerulisemaks.
Midagi sarnast toimub ka meie silmades. Mõned silma koed suudavad pärast kahjustust suhteliselt hästi taastuda, teiste taastumisvõime on aga väga piiratud.
Just need struktuurid, mille ülesanne on aidata meil aastakümneid selgelt näha, vajavad eriti head kaitset.
Kõik silma osad ei taastu ühtemoodi
Silma välispinnal paiknev sarvkesta epiteel uueneb kiiresti. Väikesed pindmised kahjustused võivad seetõttu paraneda üsna kiiresti.
Mida sügavamale silma liigume, seda teistsuguseks muutub olukord.
Silmaläätses leidub valke ja rakustruktuure, mis püsivad meiega aastakümneid. Võrkkestas paiknevad aga keerulised närvirakud, mille loomulik taastumisvõime on väga piiratud. Seetõttu on silmade tervise puhul ennetusel eriti oluline roll.
Silmalääts peab kestma kogu elu
Silmalääts on läbipaistev struktuur, mis aitab valgusel võrkkestale koonduda. Noorena suudab lääts muuta ka oma kuju, et näeksime selgelt erinevatele kaugustele.
Lääts kasvab kogu elu. Selle väliskihtidesse tekib järjest uusi läätsekiude, samal ajal kui vanemad kiud jäävad läätse keskossa. Just see muudab läätse eriliseks.
Läätse keskosas leiduvad kristalliinvalgud kuuluvad inimese organismi kõige pikaealisemate valkude hulka. Osa neist moodustub juba enne sündi või varases lapseeas ning püsib organismis kogu elu ilma tavapärase uuenemiseta.
Seetõttu võivad neisse aastate jooksul koguneda erinevad keemilised muutused ja kahjustused.
Vanusega võivad valgud oksüdeeruda, nende struktuur muutuda ning nad võivad hakata omavahel seonduma. Aja jooksul võib lääts selle tagajärjel kaotada läbipaistvust ning kujuneda hallkae ehk katarakt.
UV-kiirgus ja suitsetamine kuuluvad tegurite hulka, mis võivad suurendada hallkae tekkeriski.
Võrkkest on osa närvisüsteemist
Silma tagaosas paiknev võrkkest ehk retina muudab silma jõudva valguse närvisignaalideks, mis liiguvad edasi ajju.
Võrkkestas asub mitut tüüpi väga spetsialiseerunud rakke. Ühed olulisemad neist on ganglionrakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi ja kannavad visuaalse informatsiooni võrkkestast ajju.
Täiskasvanud inimese võrkkesta ganglionrakkude loomulik taastumisvõime on väga piiratud.
Kui ganglionrakud ja nende närvikiud näiteks glaukoomi tõttu kahjustuvad ja hävivad, ei suuda tänapäevane tavapärane ravi neid taastada ega juba kaotatud nägemist tagasi tuua. Glaukoomiravi eesmärk on eelkõige säilitada allesjäänud nägemisfunktsioon ja aeglustada haiguse progresseerumist. Just sellepärast on varajane avastamine nii oluline.
Glaukoom võib areneda kaua ilma sümptomiteta
Paljud seostavad tõsist silmahaigust valu või märgatava nägemise halvenemisega. Glaukoomi puhul ei pruugi aga haiguse algstaadiumis midagi tunda.
Eriti avatud nurga glaukoom võib areneda aastaid ilma selgete sümptomiteta. Selleks ajaks, kui inimene märkab vaateväljas muutusi, võib osa nägemisnärvi kahjustusest olla juba tekkinud. Seetõttu on regulaarne silmakontroll oluline ka siis, kui nägemisega tundub kõik korras olevat.
Kuidas oma silmade „eluaegset garantiid“ hoida?
Kõiki vanusega seotud muutusi ei saa ära hoida, kuid mitmeid silmahaiguste riskitegureid saab mõjutada.
Kaitse silmi UV-kiirguse eest. Vali päikeseprillid, mis blokeerivad 100% UVA- ja UVB-kiirgusest või kannavad UV400 märgistust. Pikaajaline kokkupuude UV-kiirgusega on seotud muu hulgas suurema hallkae tekkeriskiga.
Ära suitseta. Suitsetamine suurendab oksüdatiivset stressi ning on seotud mitme vanusega seotud silmahaiguse suurema riskiga.
Hoolitse südame ja veresoonte tervise eest. Kõrge vererõhk ja veresuhkur võivad mõjutada ka silmade veresoonte tervist. Eriti oluline on veresuhkru hea kontroll diabeedi korral, sest pikaajaline kõrge veresuhkur võib kahjustada võrkkesta.
Söö mitmekesiselt. Rohelised lehtköögiviljad, muna, kala, pähklid ning teised vitamiine ja antioksüdante sisaldavad toidud on osa tasakaalustatud toitumisest, mis toetab ka silmade tervist.
Käi regulaarselt silmakontrollis. Kontrolli eesmärk ei ole ainult prillitugevuse määramine. Selle käigus saab hinnata ka silmarõhku, nägemisnärvi, võrkkesta ja teisi silma struktuure ning märgata muutusi enne, kui need hakkavad igapäevast nägemist mõjutama. Glaukoomi puhul on varajane avastamine eriti oluline, sest juba tekkinud nägemisnärvi kahjustust ei ole tavapärase raviga võimalik tagasi pöörata.
Silmad peavad vastu aastakümneid, kui nende eest hoolitseda
Meie silmad on erakordselt vastupidavad. Mõned nende struktuurid peavad töötama päevast päeva kümneid aastaid ning osa silmades leiduvatest valkudest on meiega sisuliselt kogu elu. Seetõttu ei tasu silmade tervisele mõelda alles siis, kui nägemine hakkab halvenema.
Päikeseprillid, tervislik eluviis, vererõhu ja veresuhkru kontroll ning regulaarsed silmauuringud tunduvad väikeste sammudena, kuid võivad aidata vähendada silmahaiguste riski ja märgata võimalikke muutusi võimalikult vara.
Silmade puhul on parim remont sageli see, mida pole kunagi vaja teha.
