Kui räägime oma linnade ja asulate õhukvaliteedist, mõtleme iseenesestmõistetavalt kopsudele ja südamele. Me jälgime suurlinnades udustel hommikutel õhukvaliteedi indekseid või püüame tipptunnil vältida tiheda liiklusega tänavaid, et hoida oma hingamisteid.
Kuid kas oleme mõelnud sellele, et meie silmad on samuti igal ärkveloleku sekundil vahetus kontaktis välisõhuga?
Silmakeskuse missioon ja teadusuuringute tähtsus
KSA Silmakeskuses on meie eesmärgiks ja südameasjaks aidata inimestel nautida selget nägemist. Selleks et hoida oma silmad terved ja säravad kogu elu, tasub lisaks täisväärtuslikule eluviisile teada ka seda, kuidas ümbritsev keskkond meie silmasid aja jooksul mõjutab.
Hiljutised teadusuuringud – mis ühendavad kümnete tuhandete inimeste andmeid mahukatest rahvusvahelistest uuringutest nagu UK Biobank ja Prantsusmaa riiklikud tervisekohordid – toovad esile selge seose välisõhu kvaliteedi ja pikaajalise silmatervise vahel. Vaatame neid teadustulemusi ning uurime, milliste lihtsate sammudega saame oma nägemist iga päev hoida.
Mida räägivad värskeimad rahvusvahelised uuringud?
Euroopa Katarakti- ja Refraktiivkirurgide Seltsi (ESCRS) kongressil ning juhtivates teadusajakirjades Investigative Ophthalmology & Visual Science (IOVS) ja British Journal of Ophthalmology avaldatud meta-analüüsides analüüsiti 41 rahvusvahelist teadustööd.
Lisaks andis Prantsusmaa riiklik uuring (Constances ja Gazel kohordid, kus osales üle 36 000 täiskasvanu) väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas linnatransport ja heitgaasid mõjutavad silmade vananemist.
Uuringutest tõusevad esile neli peamist keskkonnategurit:
Peenosakesed (PM2.5 ja PM10). Need on mikroskoopilised hõljuvad osakesed, mis on üle 30 korra peenemad kui inimese juuksekarv. ESCRS analüüs kinnitas, et piirkondades, kus PM2.5 tase on kõrgem, on inimestel 70% suurem tõenäosus haigestuda glaukoomi ning kõrgem risk hallkae ehk katarakti tekkele.
Lämmastikdioksiid (NO2) ja heitgaasid. Prantsusmaa riiklik uuring näitas, et linnakeskkonnas elavatel inimestel, kes puutusid kokku kõrgema lämmastikdioksiidi tasemega (üle 34.8 µg/m³), oli 8% kõrgem katarakti operatsiooni vajaduse risk.
Nõgi ja tahmaosakesed (Black Carbon). Sama Prantsusmaa uuring tuvastas, et kõrgeima tahmaosakeste tasemega piirkondades elavatel inimestel oli 88% kõrgem risk haigestuda neovaskulaarsesse (märga) maakula degeneratsiooni.
Maapinnalähedane osoon (O3). Kui kõrgel stratosfääris kaitseb osoonikiht meid UV-kiirguse eest, siis linnasmogis toimib maapinnalähedane osoon tugeva oksüdeerijana, suurendades maakula degeneratsiooni riski 14%.
Mida näitavad silmapõhja OCT-uuringud?
Üks tähelepanuväärsemaid avastusi pärineb UK Biobank uuringust, kus analüüsiti üle 115 000 inimese silmapõhju kaasaegse optilise koherentsustomograafia (OCT) abil. Teadlased märkasid, et tihedama liiklusega ja suurema õhusaastega piirkondades elavatel inimestel esines silmapõhja fotoretseptorite ja ganglionirakkude kihi struktuurset õhenemist.
See tõestab, et õhusaaste võib tekitada mikroskoopilisi muutusi silmakudedes juba ammu enne seda, kui inimene ise märkab nägemise hägustumist.
Kuidas saasteained silma siseosadeni jõuavad?
Otsene kontakt silmapinnaga. Mikroosakesed ärritavad sarvkesta ja pisarakilet, tekitades nii silma kuivust ja kerget pinnapõletikku ehk konjuktiviiti( punased ärritunud silmad).
Vereringe kaudu. Pisikesed osakesed jõuavad kopsudest vereringesse, tekitades kerget süsteemset põletikku ning mõjutades peeneid veresooni, mis varustavad toitainetega nägemisnärvi ja võrkkesta.
KSA spetsialistide soojad ja praktilised nõuanded
Teadmised keskkonnast ei pea tekitama liigset muret, sest meie organismil on suurepärased taastumisvõimed ning lihtsad igapäevased harjumused aitavad sinu silmi kaitsta.
1. Kanna väljas liikudes kvaliteetseid päikeseprille. Head päikeseprillid ei kaitse silmi üksnes UV-kiirguse eest, vaid toimivad ka füüsilise kilbina tuule, tolmu ja peenosakeste vastu, hoides silma loomuliku niiskuskihi stabiilsena.
2. Niisuta silmi säilitusaineteta tilkadega. Linnatolm ja kuiv õhk võivad lõhkuda silma kaitsvat pisarakilet. Säilitusaineteta niisutavad silmatilgad aitavad mikroärritajaid lahkelt ära uhtuda ja taastavad mugavustunde.
3. Hoolitse puhta siseõhu eest. Kuna veedame suure osa ajast siseruumides, aitab kodune või büroo HEPA-filtriga õhupuhasti vähendada tolmu ja peenosakeste hulka, andes silmadele ööseks rahuliku puhkuse.
4. Käi korrapäraselt silmade tervisekontrollis. Mitmed silmaprobleemid kulgevad algfaasis ilma valuta. Kaasaegne diagnostika KSA Silmakeskuses – sealhulgas täpne silmapõhja uuring ja silmarõhu mõõtmine – võimaldab kontrollida silmade tervist täielikus mugavuses ning hoida sinu nägemist turvaliselt.
Hoides oma silmi igapäevaselt ning pöörates tähelepanu puhtale elukeskkonnale, tagad endale selge vaate maailmale paljudeks aastateks!
