Me räägime silmast sageli kui eraldiseisvast digikaamerast. Tegelikult on nägemine aga palju põnevam koostöö silmade ja aju vahel.
Silm püüab kinni valguse, kuid aju tagaosas asuvad nägemiskeskused, täpsemalt nägemiskoor (visual cortex), töötlevad silmadest saabuvad närvisignaalid ning aitavad kujundada neist pildi meie lähedastest, lemmikfilmidest ja ümbritsevast loodusest.
Kuna see koostöö peab toimima pidevalt kogu ärkveloleku aja, on meie organismis mitmeid hämmastavaid mehhanisme, mis aitavad silma ja aju kudesid hooldada, uuendada ning töökorras hoida.
Võrkkesta igapäevane „prügivedu“
Vaatame esmalt fotoretseptoreid ehk silma võrkkestal asuvaid valgustundlikke kepikesi ja kolvikesi. Need on kõrgelt spetsialiseerunud närvirakud, mille valgustundlikud välissegmendid puutuvad pidevalt kokku valguse ja intensiivse ainevahetusega. Seetõttu vajavad need pidevat uuendamist.
Selleks kasutavad fotoretseptorid geniaalset bioloogilist mehhanismi: nende valgustundlikud välissegmendid uuenevad pidevalt. Vanemad osad eemaldatakse ning nende asemele moodustuvad uued.
Aga kuhu see rakkude „prügi“ läheb? Siin tulevad appi võrkkesta pigmentepiteeli ehk RPE rakud, mis asuvad otse fotoretseptorite taga.
RPE rakud töötavad nagu mikroskoopiline koristusmeeskond. Nad neelavad ja lagundavad fotoretseptorite välissegmentide eemaldatud osi ning aitavad nii säilitada võrkkesta normaalset talitlust.
See igapäevane protsess on nägemise jaoks väga oluline. Kui RPE rakkude töö on häiritud, võib see mõjutada fotoretseptorite normaalset talitlust ning olla seotud erinevate võrkkestahaigustega.
Aju nägemiskeskuse kojamehed
Samal ajal toimub pidev hooldustöö ka ajus.
Nägemiskoore närvirakud moodustavad keerukaid võrgustikke, mis võimaldavad ajul silmadest saabuvat informatsiooni töödelda. Nende kõrval tegutsevad tugirakud, mille hulka kuuluvad mikrogliiarakud.
Mikrogliia toimib aju immuunsüsteemi olulise osana. Need rakud jälgivad pidevalt ümbritsevat keskkonda ning osalevad muu hulgas rakujäänuste eemaldamises, põletikureaktsioonides ja närvivõrgustike normaalse talitluse säilitamises.
Mikrogliiarakud on võimelised ka uuenema. Uuringutes on hinnatud nende rakkude uuenemise kiirust inimese ajus, kuid seda ei saa tõlgendada nii, et kogu aju mikrogliia vahetuks kindla nelja-aastase tsükli jooksul korraga välja.
Neid võib kujundlikult võrrelda aju kojameestega, kes jälgivad pidevalt oma ümbrust, eemaldavad rakujäänuseid ning aitavad hoida närvikoe keskkonda tasakaalus.
Terviklik vaade nägemise tervisele
Võrkkesta pidev uuenemine ja aju keerukad hooldusmehhanismid näitavad hästi, kui tihedalt on silmade ja aju töö omavahel seotud. Selge nägemine ei sünni ainult silmas. Selleks on vaja nii toimivat silma kui ka aju, mis saabuvat informatsiooni töötleb ja tõlgendab.
KSA Silmakeskuses vaatame nägemist tervikuna. Põhjalikud silmauuringud võimaldavad hinnata silmade ehitust, nägemist ja silmade tervist ning märgata võimalikke muutusi, mis vajavad jälgimist või edasist hindamist.
Mida meeles pidada?
Silmad ja aju töötavad nägemise nimel ühtse meeskonnana. Võrkkesta fotoretseptorite valgustundlikud välissegmendid uuenevad pidevalt ning RPE rakud aitavad eemaldada nende kulunud osi. Ajus aitab mikrogliia omakorda hoida närvikoe keskkonda tasakaalus ja reageerida seal toimuvatele muutustele.
Kõik see toimub meie jaoks märkamatult, kuid just sellised pidevad hooldusmehhanismid aitavad keerukal nägemissüsteemil päevast päeva toimida.
