Suurim hirm enne laserprotseduuri: mis saab siis, kui silm liigub?

Silm teeb pidevalt imepisikesi tahtmatuid liigutusi. Kaasaegne silmajälgimissüsteem jälgib neid kuni 1050 korda sekundis, aidates laseril silma liikumisega täpselt kaasa minna ja vähendada kordusprotseduuri vajadust

Dr. Ants Haavel
Silmaarst, KSA Silmakeskuse juht
1. september 20263 min lugemist
Suurim hirm enne laserprotseduuri: mis saab siis, kui silm liigub?

Paljud inimesed, kes mõtlevad prillivabale elule, lükkavad otsustamist edasi ühe ja sama küsimuse tõttu: „Aga mis saab siis, kui ma laserprotseduuri ajal silma liigutan või kogemata pilgutan?“

See on täiesti loomulik hirm. Võib tunduda, et protseduuri ajal peab suutma püsida täiesti liikumatuna ja et iga tahtmatu pilgutus või väike silmaliigutus võib tulemust mõjutada.

Tegelikult on kaasaegne lasertehnoloogia loodud just selle teadmisega, et silm ei püsi kunagi täiesti paigal.

Silm liigub kogu aeg ja see on normaalne

Isegi siis, kui püüad pilku teadlikult ühel punktil hoida, teeb silm pidevalt imepisikesi tahtmatuid liigutusi. Need liikumised ei ole protseduuri ajal ootamatu takistus, vaid täiesti loomulik osa silma tööst.

Just seetõttu ei eelda kaasaegne laserprotseduur, et inimene suudaks püsida täiesti liikumatuna.

KSA Silmakeskuses kasutatav Flow3 protseduur kohandub silma loomuliku liikumisega reaalajas.

Laser, mis jälgib silma 1050 korda sekundis

Vanemad laserseadmed töötasid peamiselt reageerival põhimõttel: süsteem märkas silma liikumist ja korrigeeris seejärel laseri asendit.

Kaasaegne tehnoloogia on sellest sammu edasi läinud.

Flow3 protseduuril kasutatav SCHWIND AMARIS 1050RS laser on varustatud ülikiire silmajälgimissüsteemiga ehk eye tracker’iga, mis mõõdab silma asendit 1050 korda sekundis.

Süsteem ei jälgi ainult seda, kus silm parajasti asub, vaid analüüsib ka selle liikumist. Jälgimise ja järgmise laserpulsi vahelisel imepisikesel ajavahemikul arvutab seade välja, kuhu silm liigub, ning kohandab järgmise impulsi asukohta vastavalt.

Seda nimetatakse latentsivabaks ehk viivituseta jälgimiseks (Latency-Free Tracking).

Lihtsamalt öeldes aitab see laseril silma liikumisega pidevalt kaasa minna.

Silma liikumist jälgitakse mitmes suunas korraga

Silm ei liigu ainult vasakule ja paremale või üles ja alla. See võib protseduuri ajal teha ka väga väikeseid pöördeid ja asendimuutusi.

SCHWIND AMARIS 1050RS jälgib ning kompenseerib silma liikumist seitsmes dimensioonis.

1. ja 2. dimensioon – horisontaalne ja vertikaalne liikumine. Süsteem kompenseerib tavapäraseid nihkeid vasakule, paremale, üles ja alla.

3. ja 4. dimensioon – silma kaldumine ja pöördumine. Silmamuna võib silmakoopas kergelt kallutada või veereda. Süsteem tuvastab ka need väikesed muutused ning korrigeerib laseri asendit.

5. dimensioon – tsüklotorsioon. See tähendab silma pöörlemist ümber nägemistelje. Selline liikumine võib tekkida näiteks siis, kui liigud istuvast asendist protseduurilauale pikali. Süsteem tuvastab ja kompenseerib nii asendimuutusega seotud kui ka protseduuri ajal tekkivaid väikeseid pöördeid.

6. dimensioon – Z-telje jälgimine. Süsteem jälgib ka seda, kas silm liigub sarvkesta suhtes veidi lähemale või kaugemale, näiteks hingamise või neelamise tõttu. Nii saab laser hoida fookuse õigel tasandil.

7. dimensioon – ajafaktor. Siin tulebki mängu latentsivaba jälgimine, mis arvestab silma liikumisega juba enne järgmise laserpulsi väljastamist.

Lisaks jälgib süsteem pupilli keskpunkti võimalikku nihkumist. Kuna pupilli suurus muutub valguse toimel ja selle keskpunkt võib veidi liikuda, kasutatakse täpseks tsentreerimiseks ka limbust ehk sarvkesta ja silmavalge piiri.

Kõik see aitab hoida laseri sihtpunkti võimalikult täpsena kogu protseduuri vältel.

Mida näitavad uuringud?

Silmajälgimissüsteem ei ole lihtsalt tehniline lisa, vaid selle eesmärk on muuta protseduuri tulemus võimalikult stabiilseks ja prognoositavaks.

Teadusuuringutes on leitud, et aktiivse silmajälgimise kasutamine võib vähendada kordusprotseduuri vajadust. Ühes uuringus oli kordusprotseduuride sagedus ilma aktiivse jälgimiseta 8,2% ning aktiivse jälgimisega 2,2%.

See näitab, kui oluline on protseduuri ajal silma liikumise pidev ja täpne jälgimine.

Kõige olulisem teadmine patsiendi jaoks on aga lihtne: silma väikesed tahtmatud liigutused on ootuspärased ning süsteem on loodud nendega arvestama.

Flow3 protseduur on puute- ja lõikevaba

Paljude inimeste jaoks tekitab laserprotseduuri mõte ärevust juba sõna „protseduur“ tõttu. Kujutatakse ette instrumente, lõikeid ja vajadust täiesti liikumatult lamada.

Flow3 puhul on kogemus teistsugune.

Flow3 on puute- ja lõikevaba laserprotseduur. Silmale ei tehta mehaanilist lõiget ega looda sarvkestale flap’i. Laser töötab otse sarvkesta pinnal.

Protseduur ise on kiire:

  • laser töötab tavaliselt vaid lühikest aega ühe silma kohta;
  • kogu protseduuriruumis viibimise aeg on ligikaudu 15 minutit;
  • enne protseduuri kasutatakse tuimestavaid silmatilku;
  • pärast laserosa paigaldatakse silmale kaitsev kontaktlääts.

Kogu protseduuri vältel juhendab sind kirurg ja annab teada, mis parasjagu toimub. Nii ei pea sa ise muretsema selle pärast, kas vaatad piisavalt õigesti või kas silm liigub.

Tehnoloogia, mis arvestab silma loomuliku liikumisega

KSA Silmakeskuses kasutatakse Flow3 protseduuri tegemiseks SCHWIND AMARIS 1050RS laserit, mille silmajälgimissüsteem jälgib silma liikumist 1050 korda sekundis.

Selle tehnoloogia eesmärk on üks: hoida laseri töö võimalikult täpne ka siis, kui silm teeb protseduuri ajal loomulikke mikroskoopilisi liigutusi.

Seega ei pea sa protseduurile minnes kartma, et üks tahtmatu pilgutus või väike silmaliigutus rikub tulemuse. Kaasaegne tehnoloogia on loodud just selleks, et nende liikumistega arvestada.

Kui soovid teada, kas Flow3 protseduur võiks sulle sobida, on esimene samm põhjalik Flow3 sobivusuuring.

© 2026 KSA Silmakeskus. Kõik õigused kaitstud.

FLOW3 · VABANE PRILLIDEST

Tahad teada, kas Flow3 sinu silmadele sobib?

Flow3 uuring kliinikus — 39 € (tavahind 69 €) kuni 30. septembrini 2026. Kestus 60 minutit, Tallinn või Tartu.

Sinu andmeid ei jaga me kunagi kolmandate osapooltega.

Dr. Ants Haavel
Autor
Dr. Ants Haavel
Silmaarst, KSA Silmakeskuse juht

Dr. Ants Haavel on silmaarst ja KSA Silmakeskuse asutaja, kellel on üle 25 aasta kliinilist kogemust. Ta on läbi viinud üle 55 000 silmaoperatsiooni, sh Flow3 laserkorrektsioon, kuivsilma diagnostika ja ravi ning katarakti operatsioonid. Dr. Haavel on Eesti üks tunnustatumaid refraktiivsele kirurgiale spetsialiseerunud silmaarste. Ta on regulaarne delegaat rahvusvahelistel silmaarstide konverentsidel ning järgib oma töös tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid. Kõik KSA blogi meditsiinilised väited on tema poolt üle vaadatud.

Vaata kõiki artikleid →